Rauaaeg
Rauaaeg on esiaja hilisem põhijärk, millal tähtsaim tööriista- ja relvamaterjal oli raud.
Rauaaja algus
muuda- Rauaaeg algas Lähis-Idas, Indias ja Kreekas Kristuse-eelse 2. aastatuhande teisel poolel.
- Euraasia põhja- ja kagupoolsel äärealal ning suuremas osas Aafrikas algas rauaaeg Kristuse-eelse 1. aastatuhande esimesel poolel.
- Ameerikas, Austraalias ja Okeaanias õpiti rauda tundma alles eurooplaste kaudu.
Raua laialdase kasutamisega kaasnes maaviljeluse, loomapidamise, käsitöö, ehituse, liiklusvahendite ja relvastuse edenemine.
Rohkenes kaubavahetus, hakati kasutama münte.
Järk-järgult lagunes ürgkogukondlik kord ja kujunes klassiühiskond.
Tekkisid riigid ja hakati tegema kirjalikke ülestähendusi.
Siis lõppes esiaeg ehk muinasaeg ning koos sellega rauaaeg kui esiaja järk.
Eelajalooline rauaaeg Eestis
muuda- Pikemalt artiklis Eesti rauaaeg
- Varane rauaaeg 6. sajand eKr – 1. sajand
- Vanem e. rooma rauaaeg 1. sajand – 5. sajand
- Keskmine rauaaeg 5. sajand – 8. sajand
- Noorem rauaaeg 9. sajand – 13. sajand
Arheoloog Andres Tvauri on nimetanud keskmise rauaaja mõistet ülearuseks. Selle asemel jaotab ta keskmise ja noorema rauaaja Eesti ajaloos rahvasterännuajaks (450–550), eelviikingiajaks (550–800) ja viikingiajaks (800–1050).[1]
Arheoloog Valter Langi järgi jaguneb rauaaeg Eestis vanemaks, keskmiseks ja nooremaks rauaajaks ning nende alamperioodiseks:[2]
- Vanem rauaaeg
- Eelrooma rauaaeg (500 eKr – 50 pKr)
- Rooma rauaaeg (50 – 450 pKr)
- Keskmine rauaaeg
- Rahvasterännuaeg (450 – 600)
- Eelviikingiaeg (600 – 800)
- Noorem rauaaeg
- Viikingiaeg (800 – 1050)
- Hilisrauaaeg (1050 – 1200/1250)
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ Marek Strandberg "Kildudest kokku pandud teadmised" Sirp, 14.03.2013 (intervjuu arheoloog Andres Tvauriga; vaadatud 15. märtsil 2013)
- ↑ Lang, V. Baltimaade metalliaeg. Õppematerjale. Tartu, 2003