Location via proxy:   [ UP ]  
[Report a bug]   [Manage cookies]                

Õppursõdurite monument Tallinnas

(Ümber suunatud leheküljelt Reaali Poiss)
 See artikkel räägib Vabadussõja mälestussambast; Tallinna Reaalkooli koolilehe kohta vaata artiklit Reaali Poiss (ajaleht)

Õppursõdurite monument Tallinnas (ka Reaali Poiss, ka Vabadussõjas langenud Tallinna õpetajate ja õpilaste mälestussammas) on Vabadussõjas langenud Tallinna õpetajatele ja õpilastele pühendatud mälestusmärk. Kultuurimälestis nr 1075.[1]

Õppursõdurite monument Tallinnas
Reaali Poiss. Ferdi Sannamehe teose koopia

Algne monument avati 13. novembril 1927 ja selle lasid 1948. aastal hävitada Nõukogude okupatsioonivõimud.

1993. aastal taastasid skulptor Vambola Mets ja arhitekt Rein Heiduk monumendi algsete kavandite järgi.[2]

Kirjeldus ja ajalugu

muuda

Mälestusmärk asub Tallinna Reaalkooli ees ja selle algupärandi autorid olid skulptor Ferdi Sannamees ja arhitekt Anton Soans. Esialgne kavand nägi ette keskse kuju kõrvale veel kaht kuju, mis kujutanuks kaht surmavalt haavatud sõdurpoissi.[3] Monumendi alus pidi suurenema selle võrra, et oleks jätkunud ruumi Vabadussõjas langenud õpetajate ja õpilaste nimede raiumiseks graniiti.[4] Kolmest kujust valmis vaid keskmine. Kuju modell oli Nikolai Matvejev, viimistlemisel Harry Neumanskraft[5].

Nõukogude okupatsioonivõimude käsul kõrvaldati sammas 23. septembril 1940. Pärast selle uuesti püstitamist 28. augustil 1941 hävitati see jälle 29. märtsil 1948. Mälestusmärk avati uuesti 23. veebruaril 1993.

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. 1075 Vabadussõja mälestussammas kultuurimälestiste riiklikus registris
  2. "Tähiseid Tallinna Reaalkooli ajaloost". Originaali arhiivikoopia seisuga 25. juuni 2010. Vaadatud 28. märtsil 2009.
  3. Üks poolelijäänud kunstiteos Uus Eesti, 12. detsember 1938, nr 340, lk 4.
  4. Monumentide kolmik realgümnaasiumi juure Päevaleht, 24. detsember 1934, nr 354, lk 7.
  5. Tallinna monumentide algkujud Rahvaleht, 14. juuni 1932, nr 69, lk 4.

Kirjandus

muuda
  • Üks poolelijäänud kunstiteos.[1] Uus Eesti, 12. detsember 1938, nr 340, lk 4.

Välislingid

muuda