Ferdi Sannamees
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Ferdi Sannamees (sünninimega Ferdinand Sannamees; 11. november (vkj 29. oktoober) 1895 Arula, Otepää kihelkond – 25. jaanuar 1963 Tallinn) oli eesti skulptor.
| Ferdi Sannamees | |
|---|---|
| Sünninimi | Ferdinand Sannamees |
| Sündinud |
11. november (vkj 29. oktoober) 1895 Arula, Otepää kihelkond |
| Surnud |
25. jaanuar 1963 Tallinn |
| Rahvus | eestlane |
| Haridus | Konrad Mäe maaliateljees, "Pallase" kunstikoolis |
| Tegevusala | skulptor |
Sannamees oli aastast 1922 kunstiühingu Pallas ja aastast 1925 EKKKÜ liige, Eesti Kujurite Keskühingu asutajaid aastal 1939 ja Eesti Kunstnike Liidu liige.[1]
Elukäik
muudaFerdinand Sannamees sündis 11. novembril 1895 Arula vallas Madsa talus taluperemehe pojana. Ta õppis aastatel 1904–1906 Arula vallakoolis, 1906–1907 Otepää õigeusu koolis ja 1907–1912 Otepää progümnaasiumis ning 1912–1913 Tartu Õpetajate Seltsi kaubanduskoolis.
Töötas aastatel 1915–1916 Rakveres Arguse fotoäris retušeerijana. Teenis 1917. aastal Petrogradis tsaariarmees ja aastatel 1918–1920 Eesti kaitseväkke mobiliseerituna Tartu sõjavangilaagris.
Sannamees õppis aastatel 1918–1919 Konrad Mäe maaliateljees ja 1919–1924 Pallase kunstikoolis maali, graafikat ja skulptuuri. Läks 1920. aastal üle skulptuuriateljeesse, mida juhatas andekas skulptor ja võimekas õpetaja Anton Starkopf. 1923. aasta suveks sõitis ta koos õpetajaga Dresdenisse, et tutvuda teiste maade kunstiga.[2] Eriliselt paelusid teda antiikkunsti väljapanekud. Dresdenis avanes talle võimalus end täiendada Dresdeni Akadeemia professori, kujur K. Albikeri juures.[2] Albikeri ateljees töötades omandas noor skulptor kipsivalamise tehnika, tänu millele sai temast 1923. aasta sügisel Pallase kunstikooli kipsivalamise õpetaja, kuigi ta ise oli veel kuni 1924. aasta kevadeni skulptuuriateljee õpilane.[2] Sannamees lõpetas Pallase kunstikooli esimese lennu koos Eduard Wiiralti, Natalie Mei ja Kuno Veeberiga.
1925. aastal kolis ta Tallinna, kus sai Jaan Koorti järglasena skulptuuriklassi juhataja koha Riigi Kunsttööstuskoolis. Ta tegi seda tööd 1928. aasta kevadsemestri lõpuni, pärast mida läks aastaks Pariisi ennast täiendama. Ta külastas sealseid muuseume ja kunstigaleriisid ning huvitus eriti maailmakuulsa skulptori Auguste Rodini loomingust. 1929. aastal naasis Sannamees kodumaale ja teenis elatist vabakutselise kunstnikuna, kuni 1932. aastal avanes võimalus jälle Pariisi sõita, seekord peaaegu kaheks aastaks. Ta esines seal 1933. aastal Pariisi Sügissalongi näitusel.
II maailmasõja ajal oli Ferdi Sannamees evakueeritud Nõukogude Liidu tagalasse Tšuvaššias, kus töötas Tšuvaši riikliku teatri juures.[3] 1942. aastal koondati tagalas viibinud skulptorid (Garibaldi Pommer, Enn Roos, Aleksander Kaasik) Moskvasse, kus neist moodustati eesotsas Ferdi Sannamehega skulptorite brigaad.[2] Kunstnikele tehti ülesandeks Jüriöö ülestõusu 600. aastapäevale pühendatud kunstinäituse korraldamine 1943. aastal Moskvas.[2] 1943. aastal sai Sannamehest Eesti NSV teeneline kunstitegelane ja 1946. aastal autasustati teda Tööpunalipu ordeniga.[2]
Eestisse naasnuna töötas Sannamees Tallinna Tarbekunsti Instituudi taastamis- ja rekonstrueerimisperioodil aastatel 1944–1945 selle direktorina[3] ning juhtis ka vastasutatud Eesti Kunstnike Liitu. Aastatel 1945–1950 töötas ta skulptuurikateedri dekaani ja professorina.
Ferdi Sannamees on maetud Tallinna Metsakalmistule.
Isiklikku
muudaFerdi Sannamees oli kuni 1931. aastani abielus kunstnik Mari Adamsoniga ning neil oli poeg Johani.
Looming
muuda
Tallinnas valmisid õpetamise kõrvalt tema varasema loomeperioodi tähelepanuväärseimad tööd "Aleksander Tassa portree" (1927) ja "Lamav naine" (1927).[4]
Ferdi Sannamehe loomingu põhialaks kujunes portreeskulptuur, milles tema anne leidis kõige selgema ja sügavama väljenduse. Ta on kujutanud kunstnikke, näitlejaid, muusikuid ja eriti õnnestunult kirjanikke. Sannamehe loodud on ka Tartu kino Ateena siseruumi kaunistavad skulptuurid. 1930. aastail Sannamehe loodud president Konstantin Pätsi ja teiste kõrgete riigiametnike portreed ehivad tänagi meie valitsusasutusi.
Sannamees on loonud ühe Eesti tähendusrikkamatest Vabadussõja monumentidest "Reaali Poisi" (1927).
Ka pärast kommunistlikku riigipööret 1940. aastal suutis Sannamees säilitada oma positsiooni ühe suurima Eesti skulptorina.[5] Eesti Kunstimuuseumi hoidlais on säilinud silmapaistvate Nõukogude tegelaste portreid ja sõja-aastail Moskvas loodud ideoloogilisi kompositsioone.[5] 1942. aastal loodud üleelusuurune neljafiguuriline Suure Isamaasõja teemaline kompositsioon "Kodu kaitsmine" või samal aastal valminud "Eesti naispartisan" teenivad oma rõhutatud eetosega sovetlikku ideoloogiat, ent on oma meisterliku teostuse ja hingestatud naisenägudega kunstiteostena samaväärsed 1920.–1930. aastail loodud parima loominguga.[5] Sannamees oli koos Garibaldi Pommeri ja August Vommiga Tartu Lenini monumendi autor[6]. Tema loodud on A. H. Tammsaare monument Järva-Madisel, Jaan Oksa hauamonument Rahumäe kalmistul, Peeter Süda hauamonument Tallinna Siselinna kalmistul.
Suure soojusega modelleeris Sannamees laste päid ja figuure.[7] Naisaktidest võib pidada kõige õnnestunumaks teost "Ahastus". Materjalidest eelistas ta pronksi, kuid kasutas ka graniiti, puitu, marmorit ja keraamilisi materjale.
Skulptuuride kõrval valmis Ferdi Sannamehel kogu loomeaja kestel plastilist vormi rõhutavaid akti- ja portreejoonistusi. Ta on kujundanud ka ajakirjade ja raamatute kaasi. Pallase kunstikooli perioodil katsetas tulevane skulptor Sannamees linoollõike ja kuivnõelaga. 1920. aastal andis ta välja 10 lehest koosneva linoollõigete mapi "Tartu suvel 1920".
Teoseid
muuda- "Reaali Poiss", 1927
- "Tuudur Vettik", 1927, pronks
- "Friedebert Tuglas", 1929
- "Eduard Vilde", 1929
- "A.H. Tammsaare", 1935
- "August Gailit", 1936
- "Mait Metsanurk", 1938
- "Johan Pitka", 1931
- "Jaan Tõnisson", 1932
- "Jüri Vilms", 1935
- "Konstantin Päts", 1937
- Karl Säre [graniit], 1941
- "Johannes Vares-Barbarus", 1944
- V. I. Lenini monument Tartus (skulptuuri kaasautorid August Vomm ja Garibaldi Pommer), 1952
Tunnustus
muuda- 1943 – Eesti NSV teeneline kunstitegelane
- 1946 – Tööpunalipu orden
- 1947 – Nõukogude Eesti preemia
Viited
muuda- ↑ Ferdinand Sannamees (1895-1963)
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 Heini Paas. Ferdi Sannamees. Eesti Kunstimuuseum, Tallinn, 1961.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 Adamson-Eric, "Ferdi Sannamees", Postimees, 20. november 1945.
- ↑ Lamav naisfiguur EKM S 27
- ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 Juta Kivimäe, Mehe pilk teisele soole – Sirp, 7. oktoober 2011.
- ↑ L. Välbe. "Vabariigi kunstnikke. Ferdi Sannamees", 1955.
- ↑ Lapse pea, 1932, keraamika, EKM S 1569
Kirjandus
muuda- Alfred Vaga. Ferdi Sannamees. K.-Ü. Loodus, 1937.
- Heini Paas. Ferdi Sannamees 1895–1963. Tallinn: Kunst, 1974.