Ruhnu karu
|
See artikkel on konkreetsest loomast; Eesti laeva kohta vaata Runbjarn |
Ruhnu karu on kuulus karu, kes 2006. aasta kevadel jääpangal Ruhnu saarele eksis ning sellega meedias ja ühiskonnas elevust tekitas.
Esimesed teated Ruhnu karust saabusid teisipäeval, 11. aprillil, mil kalamehed märkasid Ruhnu saarest 12 km loodes jääpangal triivivat pruunkaru. Nähtust teatati piirivalvele ja Tallinnast lendas kohale piirivalve helikopter, mis teel saarele Pärnust uinutusvahenditega looduskaitsekeskuse töötajad peale võttis. Udu tõttu karu siiski ei leitud. Arvati, et karu pärines Lätist Kolka neemelt.
Nähtust kirjutas ka uudisteagentuur AFP, mille kaudu ilmus uudis paljudes maailma ajalehtedes, sh mitmes Ameerika Ühendriikide ajalehes ja ühes Lõuna-Aafrika Vabariigi ajalehes.
Usuti, et karu on nälja ja külma kätte surnud, kuid pühapäeval, 16. aprilli öösel või varahommikul tekkis Ruhnu saare idarannikule karu jälgi. Saarerahvas tekitas külaline elevust ja algas ajujaht. Võõrast üritati harjutada sööda abil kindlas kohas söömas käima, et teda sealt kinni püüda ja Soomaa rahvusparki toimetada.
Kuigi vahepeal jäid märgid karust harvadeks, õnnestus karu jälitanud looduskaitse Pärnu–Viljandi regiooni direktoril Enn Vilbastel 25. aprilli hommikul kella 7 paiku Limo liivaluidetel looma oma silmaga hetkeks näha. Nähtu põhjal arvas Vilbaste, et loom võib kaaluda umbes 150 kg ja on suuteline ronima ka puu otsa. Taas märkas Vilbaste karu 4. mai varahommikul, kuid järgmisel päeval teatas looduskaitsekeskus, et loobub karu tagaajamisest vähemalt järgnevaks kuuks ajaks.
13. mail nägi karu oma silmaga ka üks kohalikest ja kuigi karu polnud saareelanikele kunagi midagi kurja teinud, kirjutasid Ruhnu elanikud mai keskel keskkonnaministrile Villu Reiljanile kirja, et ootavad ministeeriumi otsustavat tegutsemist, et karu saarelt minema viidaks või tapetaks, mispeale minister Reiljan lubas saata saarele kolm metsanduse ja looduskaitse spetsialisti ja ühe Hiiumaalt pärit soomlase Jämtlandi tõugu (Rootsi laika) koera, kes olevat varem peremehel aidanud nurka ajada vähemalt paarkümmend karu.
Spetsialistide asemel sõitsid 20. mail karujahile aga hoopis Vilbastega koostööd tegev Eesti Jahimeeste Seltsi meeskond koos eelnimetatud koera ja koerajuhiga. Et inimestes oli võimalik varuplaan karu tappa pahameelt tekitanud ja ka loodusesõbrad Looduse Omnibussi portaalist saatsid minister Reiljanile asjakohase kirja (millele olid alla kirjutanud zooloog ja loodusfotograaf Fred Jüssi, loodusfilmide autor Rein Maran, Looduse Omnibussi korraldaja Jaan Riis ja portaali ilm.ee omanik Gennadi Skromnov), oli jahimeeste eesmärk karu elusalt kinni püüda ja minema toimetada. Juba järgmisel päeval õnnestus jahimeestel karu mitmel korral silmata. Operatsiooni Tallinnast koordineeriva keskkonnaministeeriumi metsaosakonna peaspetsialisti Kaarel Rohu sõnul olevat karu väiksemat kasvu. Jahti segasid vihmane ilm ja söödakohta külastavad naljamehed ning kuna soomlasest koerajuht oli sunnitud igapäevatööle naasma, jäeti jaht mõneks ajaks pooleli vaatamata eesmärgile, et saarelt ei lahkuta enne, kui karu on käes, ja meeskond tuli 22. mail mandrile.
2. juunist suleti saare põhjaosa nii turistidele kui ka kohalikele. Joon hakkas jooksma saare lääneosast Pärsist kuni idaossa Austerkeldi, kust inimesed põhja poole minna enam ei tohtinud. Vajadusel oli lubatud keelutsooni vaid kohalikke põllu- ja kalamehi.
Kardeti, et suve lõppedes hakkab karu rasva koguma ning võib saareelanike jaoks ohtlikuks muutuda. Augusti keskel käisid jahimehed taas saarel lootuses karu kinni püüda, kuid naasid jällegi tühjade kätega. Siiski õnnestus neil karu oma silmaga veel kord näha.
2007. aasta märtsis teatas keskkonnaministeeriumi metsaosakonna peaspetsialist Egon Niittee, et karu otsimisega enam ei tegeleta ja et tõenäoliselt on ta Lätti tagasi ujunud ja elab nüüd Kuramaa metsades, kus tõesti karu oli eelmise aasta 18. oktoobril nähtud, kuigi tolle ajani polnud seal veel karusid elanud.
4. aprillil kinkis Läti maiustustetootja Laima Ruhnule 45 cm kõrguse ja 36 kg kaaluva ning 4 päevaga valmistatud šokolaadist karu kuju, mis järgmisel päeval, 5. aprillil saarele lennukiga viidi.
14. augustist ehib Ruhnu vallamaja esist muruplatsi rahvusvahelistel puupäevadel Varbola Puu 2007 skulptori Valdur Luhajärve valmistatud ja puupäevade korraldaja Piret Linnamäe poolt üle antud karuskulptuur.
20. detsembril lammutati šokolaadist karu tükkideks ja jagati ära kõigi Ruhnul elavate perekondade vahel. Šokolaadikaru jäi meenutama skulptor Rait Pärgi valmistatud kipskuju, mis Ruhnu rahvamajja vaatamiseks välja pandi, tulevikus saab sellest aga muuseumieksponaat.
2008. aastal valmis ja pandi 2009. aastal masti alla Ruhnu jahta tüüpi puust purjekas, mille nimeks pandi ruhnu rootslaste keeles Runbjarn ('Ruhnu karu').
Välislingid
muuda- "Mõmmi jäljed kadusid Ruhnul aasta eest" Postimees, 22.09.2007
- Karu Tuleb! Lācis Nāk!, vimeo.com