Saksa Riik

Saksa Riik (saksa keeles Deutsches Reich; 1871–1943) oli saksa kultuuriruumi alasid ühendav riik Kesk-Euroopas.

Ajalugu

Saksa keisririik

Pikemalt artiklis Saksa keisririik

Saksa Riigi väljakuulutamine Versailles's. Bismarck seisab maali keskel valges mundris

18. jaanuaril 1871 kuulutati Versailles's välja Wilhelm I vallutatud ja Preisimaaga liidetud, seni iseseisvaid Saksamaa väikeriike ühendav Saksa Riik ning selle esimeseks keisriks krooniti Preisi kuningas Wilhelm I.

Aastatel 1884–1885 sai alguse Saksamaa koloniaalekspansioon, mille raames vallutasid teised suurriigid veel koloniseerimata piirkondi Aafrikas ja Okeaanias. 1898. aastal omandati ka valdus Hiina aladel – Jiaozhou lahe piirkond keskusega Qingdaos.

Kolonialismi etapil tekkis Saksa Riigil huvi raudteeühenduse rajamiseks Pärsia lahe sadamatega, mis oleks võimaldanud sel kiiremini toorainet hankida ja pidada ühendust oma ülemerekolooniatega. 1888. aastast tehti Berliini–İstanbuli–Bagdadi–Al-Başrah' raudteeliini rajamiseks koostööd Türgi valitsusega. Niinimetatud Bagdadi raudteed ei jõutudki enne esimest maailmasõda lõpuni valmis ehitada. Selle rajamine põhjustas pingeid suhetes Suurbritannia, Prantsusmaa ja Venemaaga ning kujunes üheks sõja puhkemise kaudseks põhjuseks.

Saksamaa esialgse edu järel esimeses maailmasõjas nurjus sõjategevuse aluseks olnud Schlieffeni plaan ja järgnes pikale veninud positsioonisõda. Sõja venimine ja Euroopas laiemalt levinud revolutsioonilised meeleolud tõid kaasa vasakjõudude aktiveerumise ka Saksamaal. Sõjavastase suuna esindajate seas andsid tooni sotsiaaldemokraadid eesotsas Karl Liebknechti, Rosa Luxemburgi ja Clara Zetkiniga. Kieli mässuga algas 3. novembril 1918 novembrirevolutsioon.

Novembrirevolutsiooniga kukutati Saksamaal monarhia ning kuulutati välja vabariik. 11. novembril 1918 kirjutasid Antant ja Saksa Riik alla Compiègne'i vaherahule. Seejärel sai Saksamaa valitsus asuda riigisiseste probleemide lahendamisele. 1919. aasta alguses likvideeriti sotsialistide välja kuulutatud Müncheni Nõukogude Vabariik ja Bremeni Nõukogude Vabariik.

28. juunil 1919 sõlmiti Saksa Riigile kahjulik Versailles' rahuleping.

Weimari vabariik

Pikemalt artiklis Weimari vabariik

Augustis 1919 kehtestati Saksamaal vabariik, mis sai valitsuse ajutise asukoha tõttu hiljem tuntuks kui Weimari vabariik. Samas riigi nimi ei muutunud, selleks oli kuni teise maailmasõja lõpuni Saksa Riik (Deutsches Reich) ja Suursaksa Riik (Großdeutsches Reich 1943–1945).

1932. aastal valiti uuesti presidendiks Paul von Hindenburg. 30. jaanuaril 1933 nimetati riigikantsleriks Adolf Hitler. 27. veebruaril 1933 pandi Riigipäevahoone põlema. Hitleri pealekäimisel andis president Paul von Hindenburg välja Riigipäevahoone süütamise dekreedi, mis peatas kodanikuvabadused Saksamaal. Kuus päeva pärast tulekahju, 5. märtsil 1933, tugevdasid Riigipäeva valimised natsipartei positsiooni, kuigi nad ei saavutanud absoluutset enamust. Siiski, koos oma koalitsioonipartneri Saksa Rahvusliku Rahvaparteiga juhatas Hitler nüüd nappi enamust riigipäeval. Göring esines nendel valimistel silmapaistvalt, kuna ta oli politseijõu juht riigis. Tema politsei peksis ja kiusas taga teisi parteisid (eriti kommuniste ja sotsiaaldemokraate) ning lubas ainult natsidel ja rahvuslastel suhteliselt puutumatult kampaaniat korraldada.

Kolmas riik

Pikemalt artiklis Kolmas riik

Uus riigipäev avati 21. märtsil 1933 Potsdami garnisonikirikus president Paul von Hindenburgi kohalolekul, kes oli ammu vajunud seniilsusse. Propagandaga täidetud kohtumisel Hitleri ja NSDAP-ga tähistati "vana Preisimaa abielu noore Saksamaaga", et võita enda poole Preisi monarhistid, konservatiivid ja rahvuslased ning meelitada nad hääletama võimuakti poolt. Akt läks läbi 23. märtsil 1933, andes Hitlerile seaduslikult diktaatorivõimu.

23. augustil 1939 sõlmisid NSV Liit ja Saksa Riik mittekallaletungilepingu. Saksa Riigi kallaletungiga Poolale 1. septembril 1939 algas teine maailmasõda.

3. septembril 1939 kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia küll Saksa Riigile sõja, kuid jäid algul passiivseks (kummaline sõda). Saksa Riik okupeeris aastatel 1938–1941 14 riiki, sealhulgas Taani, Norra, Prantsusmaa, Belgia, Hollandi, Kreeka, Jugoslaavia, Läti ja Eesti.

2. veebruaril 1943 lõppes Stalingradi lahing, mis oli teise maailmasõja pöördepunkt. Okupeeritud riikides tugevnes vastupanuliikumine. Saksamaal aktiveerus natsismivastaste rühmade tegevus.

26. juunil 1943 nimetati Saksa Riik ümber Suursaksa Riigiks (Großdeutsches Reich).

Riigipead

18. jaanuar 1871 – 9. märts 1888 Wilhelm I, Deutscher Kaiser, König von Preußen usw.
9. märts 1888 – 15. juuni 1888 Friedrich III, Deutscher Kaiser, König von Preußen usw.
15. juuni 1888 – 9. november 1918 Wilhelm II, Deutscher Kaiser, König von Preußen usw.
11. november 1918 – 21. detsember 1918 presiidium, Vollzugsrat der Arbeiter- und Soldatenräte Groß-Berlins
21. detsember 1918 – 6. veebruar 1919 presiidium, Zentralrat der deutschen sozialistischen Republik
6. veebruar 1919 – 11. veebruar 1919 presiidium, Verfassungsgebende Deutsche Nationalversammlung
11. veebruar 1919 – 28. veebruar 1925 Friedrich Ebert, Reichspräsident
28. veebruar 1925 – 12. märts 1925 vakantne; Reichskanzler: Hans Luther
12. märts 1925 – 12. mai 1925 Walter Simons, Stellvertreter des Reichspräsidenten
12. mai 1925 – 2. august 1934 Paul von Hindenburg, Reichspräsident
2. august 1934 – 17. mai 1939 Adolf Hitler, Führer und Reichskanzler
17. mai 1939 – 26. juuni 1943 Adolf Hitler, Der Führer

Saksa Riigi territoorium

Saksa Riik, 1892

Saksa Riik 1919–1937

Saksa Riiki liidetud varem iseseisvad alad.

Välislingid

Das Kaiserreich – Deutsches Reich 1871–1918 in zeitgenössischen Postkarten und Texten

Saksa Riik

Ajalugu

Saksa keisririik

Weimari vabariik

Kolmas riik

Riigipead

Saksa Riigi territoorium

Kuningriigid

Suurhertsogiriigid

Hertsogiriigid

Vürstiriigid

Vabad hansalinnad

Riigiterritooriumid

Välislingid