Tartu linn (haldusüksus)
Tartu linn on haldusüksus Tartu maakonnas. 2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimiste järel liideti Tartu linnaga Tähtvere vald.
| Tartu linn | |
|---|---|
Pindala: 154 km² (2017)[1]  | |
|
Elanikke: 101 032 (1.01.2024)[2] | |
| Rahvastikutihedus: 656 in/km² | |
|
EHAKi kood: 0793[3] | |
| Keskus: Tartu | |
 | |
 |
Omavalitsusüksuse keskuseks on Tartu.
Asustus
muudaTartu linnas asub linnasisene linn Tartu, kaks alevikku Ilmatsalu ja Märja ning kümme küla Haage, Ilmatsalu, Kandiküla, Kardla, Pihva, Rahinge, Rõhu, Tähtvere, Tüki ja Vorbuse.
(Vajab kuidagi inimkeelset täpsustust, et linnasisene linn Tartu on asustusüksus ilma omavalitsuseta. Omavalitsus on haldusüksusel Tartu linn. Vmt.)[4]
Valitsemine
muudaTartu omavalitsusorganid on Tartu linnavolikogu kui esinduskogu ja Tartu linnavalitsus kui volikogu moodustatud täitevorgan. Tartu linna valitsemise üldpõhimõtted, valitsemisalaga seotud mõisted ja ametiasutuste tegutsemise kord on kajastatud Tartu linna põhimääruses. Alates 1998. aastast on Tartus võimul olnud Eesti Reformierakond, kuhu on kuulunud ka kõik linnapead.
Linnapead
muuda
Pikemalt artiklis Tartu linnapea
Kesk- ja varauusajal juhtis Tartut raad. Linnapea institutsioon loodi 18. sajandi lõpul, esimeseks linnapeaks sai Georg Friedrich von Kymmel (1787–1788). 1797–1876 oli raad taastatud, seejärel oli esimene linnapea Carl Victor Kupffer (1877). Esimene eestlasest Tartu linnapea oli Heinrich Luht (1917) ja esimene Eesti Vabariigi aegne Tartu linnapea Jaan Kriisa (1918–1919). Sealt edasi olid linnapead Ants Simm (1919–1920), Karl Luik (1920–1934), Hans Ainson (1934), Aleksander Tõnisson (1934–1939) ja Robert Sinka (1939–1940).
Nõukogude ajal täitsid linnapea funktsiooni Tartu Linna Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee esimehed (alates 1978. aastast Tartu Linna Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee esimehed), kes tegelikult aga ei olnud sõltumatud omavalitsusjuhid, vaid allusid EKP Tartu Linnakomiteele.
Eesti Vabariigi aegsed Tartu linnapead alates 1991. aastast:
- 21. november 1991 – 11. november 1993 Ants Veetõusme (asus volikogu esimeheks)
- 11. november 1993 – 31. oktoober 1996 Väino Kull (asus volikogu esimeheks)
- 31. oktoober 1996 – 3. aprill 1997 Tõnis Lukas (avaldati umbusaldust)
- 24. aprill 1997 – 10. september 1998 Roman Mugur (astus tagasi)
- 10. september 1998 – 23. september 2004 Andrus Ansip (asus majandusministriks)
- 23. september 2004 – 26. aprill 2007 Laine Jänes (alates 2011 Randjärv; asus kultuuriministriks)
- 26. aprill 2007 – 9. aprill 2014 Urmas Kruuse (asus tervise- ja tööministriks)
- alates 9. aprillist 2014 – Urmas Klaas
Eelarve
muudaSee alaosa vajab ajakohastamist. |
Tartu linna 2015. aasta eelarve kogumaht oli 139,4 miljonit eurot.[5] Linna põhitegevuse tulude eelarve oli 112,2 miljonit eurot, mida oli 2,9 miljonit eurot ehk 3% enam kui 2014. aasta eelarve täitmine. Üksikisiku tulumaks moodustas põhitegevuse tuludest 53% ehk 59,7 miljonit eurot (kasv 2014. aasta täitmisega võrreldes 4%). Toetusi oli eelarves 33,4 miljonit eurot (−2%), enamjaolt riigieelarvest tasandus- ja toetusfondist hariduskuludeks. Põhitegevuse kulude eelarve oli 106,2 miljonit eurot (6,7 miljonit eurot ehk 7% enam kui 2014. aasta eelarve täitmine). 56% põhitegevuse kuludest ehk 59,2 miljonit eurot oli planeeritud hariduskuludeks (sellest omakorda 70% koolieelsete lasteasutuste ja põhihariduse eelarves). Majanduse valdkonda planeeriti 12 miljonit eurot (+2%), millest 7,9 miljonit eurot kulus ühistranspordile (bussiveoteenuse ost AS-ilt SEBE), sotsiaalkaitsele 9,7 miljonit eurot (+11%) ning kultuurile 9,2 miljonit eurot (+3%). Keskkonnakaitse kulud olid 4,8 miljonit eurot (+12%), sellest valdav osa (3,3 miljonit eurot) tänavapuhastusele. Personalikulud moodustasid 51,2 miljonit eurot (+6%), majandamiskulud 40 miljonit eurot (0%) ning toetused 14,3 miljonit eurot (+10%). 2015. aasta lõpuks nägi eelarve ette laenukohustusi 55,1 miljonit eurot, mis moodustaks 49% linna põhitegevuse tuludest (kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse kohaselt on lubatud kuni 60%).[6]
Alates 2013. aastast on Tartu linnas kasutusel kaasav eelarvemenetlus: 1% tollasest linna investeeringueelarvest, 140 000 eurot, eraldatakse linlastele avaliku ideevõistluse ja hääletuse raames otsustamiseks. Tartu oli Eestis esimene omavalitsus, kus kaasav eelarve kasutusele võeti.[7]
Sümboolika
muudaLinna ametlike sümbolite seas on Tartu lipp, Tartu vapp, Tartu logo ja tunnuslause ning viimati, 2014. aastal kinnitatud Tartu jõelipp. Ametlikke sümboleid kasutatakse vastavalt iga sümboli kohta kinnitatud kasutuskorrale. Näiteks heisatakse Tartu lipp linna ametiasutustele, logo kasutatakse linna ürituste reklaamides ja meenetel, jõelippu tarvitatakse peamiselt Tartut kodusadamaks pidavatel laevadel Emajõel ja Peipsil.
Sõpruslinnad
muudaSõsarlinnad
muudaTartu sõsarlinnade hulka kuuluvad:[8][9]
2024. aastal otsustas Tartu linnavolikogu sõlmida sõpruslinnade vhalise koostöölepingu ka Lviviga Ukrainas. Sellega kasvab Tartu sõpruslnnade arv 16-ni.[10][11]
Partnerlinnad
muudaTartu partnerlinnade hulka kuuluvad:[12][13]
Varem on Tartul olnud sõprussidemed ka Leninakaniga Armeenias (nüüdne Gjumri)[14] ning Sankt-Peterburgi ja Pihkvaga Venemaal.
2006. aastast korraldab Tartu sõpruslinnade rahvusköökide päevi.[15]
2013. aastal asusid Tartus üheksa riigi konsulaaresindused: Costa Rica, Leedu, Moldova, Peruu, Rootsi, Soome, Tšiili, Ungari ja Venemaa.[16]
Viited
muuda- ↑ Maa-amet, vaadatud 11.03.2018.
- ↑ Statistikaameti statistika andmebaas, vaadatud 2.09.2024.
- ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator
- ↑ "Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator aegpidev 2017 - Statistikaameti klassifikaatorid". klassifikaatorid.stat.ee. Vaadatud 31. oktoobril 2024.
- ↑ Tartu linna 2015. aasta eelarve Riigi Teataja (vaadatud 27. aprillil 2015)
- ↑ "Lühiülevaade Tartu linna 2015. aasta eelarvest" Tartu linna kodulehel (vaadatud 27. aprillil 2015)
- ↑ "Tänasest saab esitada kaasava eelarve ideid" Tartu Linnavalitsuse pressiteade 27.04.2015 (vaadatud 27. aprillil 2015)
- ↑ Tartu sõpruslinnad Tartu kodulehel (vaadatud 11.10.2012)
- ↑ Sõpruslinnad/Twin Cities Tartu kodulehel (vaadatud 11.10.2012)
- ↑ Emily Lieberg, "Lvivist saab Tartu sõpruslinn", Postimees, 12. september 2024 (vaadatud 14.09.2024)
- ↑ Henn Uuetoa, "Tartu võib saada Ukrainast uue sõpruslinna", Postimees, 30. august 2024 (vaadatud 14.09.2024)
- ↑ Tartu partnerlinnad Tartu kodulehel (vaadatud 26. juunil 2014)
- ↑ "PILTUUDIS: Tartu ja Gaziantep allkirjastasid koostöödeklaratsiooni" Tartu Linnavalitsuse pressiteade, 03.02.2014 (vaadatud 26. juunil 2014)
- ↑ Külli-Riin Tigasson "Armeenia. 22 aastat pärast maavärinat" EPL, 22. november 2010
- ↑ "Tartu sõpruslinnade rahvusköökide päevad 2012"
- ↑ Välisriikide esindused Tartus Tartu kodulehel (vaadatud 10.10.2013)