Viljandi maakond
See artikkel räägib praegusest maakonnast; ajaloolise maakonna kohta vaata artiklit Viljandimaa |
Viljandi maakond ehk Viljandimaa on maakond Eesti lõunaosas.
Viljandi maakond | |
---|---|
Pindala: 3420 km² (2017)[1] | |
Elanikke: 45 637 (1.01.2023)[2] | |
Rahvastikutihedus: 13,3 in/km² | |
Maakonnalinn: Viljandi | |
Viljandimaa piirneb läänes Pärnu, põhjas Järva, kirdes Jõgeva, idas Tartu ja kagus Valga maakonnaga ning lõunas Lätiga.
Kohalikud omavalitsused
muuda2017. aasta haldusreformi tulemusel kuulub Viljandi maakonda neli omavalitsusüksust: Viljandi linn, Mulgi vald, Viljandi vald ja Põhja-Sakala vald.
Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal oli Viljandi maakonnas 12 omavalitsusüksust. Neist kolm olid linnad: Mõisaküla, Viljandi ja Võhma. Ülejäänud omavalitsusüksused olid vallad: Abja, Halliste, Karksi, Kolga-Jaani, Kõo, Kõpu, Suure-Jaan, Tarvastu ja Viljandi vald.
Loodus
muudaSuur osa maakonnast asub Sakala kõrgustikul, mille kõrgeim tipp Härjassaare mägi on ka maakonna kõrgeim koht.
Rahvastik
muudaDemograafilised näitajad
muudaArvestuslikult seisuga 1. jaanuar 2009 oli Viljandi maakonnas 55 657 elanikku, kellest 46,69% mehed ja 53,31% naised. Sündimuse üldkordaja oli 9,29‰, suremuse üldkordaja 13,04‰ ja loomulik iive –3,76‰. 94,33% elanikest olid eestlased ja 3,33% venelased. Alaealisi (vanuses 0–14) oli 14,86%, tööealisi (vanuses 15–64) 66,76% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 18,37%. Töötuse määr[3] oli 7,0%. Rahvastiku tihedus oli 16,3 in/km².[4]
Asustusüksused
muudaViljandi maakonnas on kuus linna, kaheksa alevikku ja 254 küla.
Linnad: Abja-Paluoja – Karksi-Nuia – Mõisaküla – Suure-Jaani – Viljandi – Võhma
Alevikud: Halliste – Kolga-Jaani – Kõpu – Mustla – Olustvere – Ramsi – Viiratsi – Õisu
Külad: Abjaku – Abja-Vanamõisa – Aidu – Aimla – Aindu – Ainja – Allaste – Alustre – Anikatsi – Arjadi – Arjassaare – Arussaare – Atika – Auksi – Eesnurga – Epra – Ereste – Heimtali – Hendrikumõisa – Hirmuküla – Holstre – Hõbemäe – Iia – Ilbaku – Intsu – Ivaski – Jakobimõisa – Jaska – Jõeküla – Jälevere – Jämejala – Järtsaare – Järveküla – Kaarli – Kaavere – Kabila – Kalbuse – Kalvre – Kamara – Kangrussaare – Kannuküla – Karjasoo – Karksi – Karula – Kassi – Kerita – Kibaru – Kibeküla – Kiini – Kiisa – Kildu – Kingu – Kirivere – Kivilõppe – Kobruvere – Koidu – Kokaviidika – Koksvere – Kookla – Kootsi – Kuhjavere – Kuiavere – Kulla – Kuninga – Kuressaare – Kurnuvere – Kuudeküla – Kõidama – Kõo – Kõvaküla – Kärevere – Kärstna – Laane – Laanekuru – Laatre – Lahmuse – Lalsi – Lasari – Leeli – Leemeti – Leie – Lemmakõnnu – Lilli – Loime – Lolu – Loodi – Loopre – Luiga – Lõhavere – Lätkalu – Maalasti – Maltsa – Marjamäe – Marna – Maru – Matapera – Meleski – Metsaküla – Metsküla – Metsla – Moori – Morna – Mudiste – Muksi – Mulgi – Munsi – Muri – Mustapali – Mustivere – Mõnnaste – Mõõnaste – Mäeküla – Mäeküla – Mäeltküla – Mähma – Naistevalla – Navesti – Niguli – Nuutre – Odiste – Oiu – Oorgu – Oti – Otiküla – Paaksima – Paelama – Paenasti – Pahuvere – Paistu – Parika – Peetrimõisa – Penuja – Pikru – Pilistvere – Pinska – Pirmastu – Polli – Pornuse – Porsa – Puiatu – Pulleritsu – Punaküla – Põhjaka – Põlde – Põrga – Päidre – Päigiste – Päraküla – Päri – Pärsi – Pärsti – Pöögle – Raamatu – Raassilla – Raja – Raudna – Rebase – Rebaste – Reegoldi – Ridaküla – Rihkama – Riiassaare – Rimmu – Riuma – Roosilla – Ruudiküla – Räägu – Rääka – Saareküla – Saarepeedi – Saate – Saksaküla – Sammaste – Sandra – Sarja – Saviaugu – Savikoti – Seruküla – Sinialliku – Soe – Soomevere – Sooviku – Sudiste – Suislepa – Sultsi – Supsi – Surva – Suuga – Sürgavere – Taari – Taevere – Tagamõisa – Taganurga – Tarvastu – Tilla – Tinnikuru – Tipu – Tobraselja – Tohvri – Toosi – Tuhalaane – Turva – Tusti – Tõnissaare – Tõnuküla – Tõrreküla – Tällevere – Tänassilma – Tääksi – Tömbi – Uia – Umbsoo – Unakvere – Unametsa – Univere – Uue-Kariste – Uusna – Vabamatsi – Vaibla – Valma – Vana-Kariste – Vanamõisa – Vanausse – Vanaveski – Vana-Võidu – Vanavälja – Vardi – Vardja – Vasara – Vastemõisa – Veelikse – Veisjärve – Venevere – Verilaske – Veskimäe – Vihi – Viisuküla – Vilimeeste – Villa – Vissuvere – Vooru – Võhmassaare – Võistre – Võivaku – Võlli – Väike-Kõpu – Välgita – Väluste – Ämmuste – Ängi – Äriküla – Ülde – Ülemõisa – Ülensi
-
Arussaare õigeusu kirik
-
Suure-Kõpu mõisa peahoone
-
Heimtali mõisa meierei
-
Pärsti mõisa peahoone
-
Õisu järv
-
Viljandi ordulinnuse varemed
Ajalugu
muuda- Pikemalt artiklis Viljandimaa
12. aprillil (30. märts vkj) 1917. aastal kinnitas Venemaa Ajutine Valitsus määruse "Eesti kubermangu administratiivse valitsuse ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta", millega seni Liivimaa kubermangu kuulunud Viljandi maakond liideti autonoomse Eestimaa kubermanguga.
1920. aastal moodustati naabermaakondade aladest uus Valga maakond. 11. veebruaril 1921 määras valitsus kindlaks Valga maakonna maa-ala, Viljandi maakonnast eraldati Jõgeveste, Patküla, Koorküla, Taagepera, Leebiku, Helme, Lõve ja Hummuli vald.[5]
1922. aastal elas Viljandi maakonnas 64 547 inimest. 1934. aastal oli Viljandi maakonna pindala 4057 km² ja 58 622 elanikku.
1939. aasta vallareformiga likvideeriti Viljandi maakonnas Heimtali, Kaarli, Kurista, Kärstna, Lähtru, Puiatu, Päri, Pärsti, Riidaja, Rutikvere, Soosaare, Suure-Kõpu, Sürgavere, Uue-Põltsamaa, Uue-Võidu, Uusna, Vana-Põltsamaa, Vana-Tänassilma ja Vana-Võidu vald ning moodustati Holstre, Imavere, Kabala, Karksi, Kõo, Kõpu, Lustivere, Olustvere, Paistu, Pajusi, Põltsamaa, Raudna, Rimmu, Suislepa, Taevere, Tarvastu, Tuhalaane, Tänassilma, Vastemõisa , Viljandi ja Võisiku vald.
Eesti NSVs tegutses EK(b)P Viljandimaa Komitee I sekretärina 1940–1941 ja 1944–1945, Oskar Abori, August Puusep, Aleksander Jaanus, Vladimir Tšernõšov. 1950. aastal likvideeriti maakonnad ja vallad ning moodustati Viljandi rajoon.
1990. aastal 1. jaanuarist moodustati Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega Viljandi rajooni piires Viljandi maakond[6].
1995. aastal kinnitatud Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu järgi kuulusid Viljandi maakonda järgmised haldusüksused:[7]
- linnad: Abja-Paluoja, Karksi-Nuia, Mõisaküla, Suure-Jaani, Viljandi, Võhma
- vallad: Abja, Halliste, Kolga-Jaani, Kõo, Kõpu, Olustvere, Paistu, Polli, Pärsti, Saarepeedi, Suure-Jaani, Tarvastu, Vastemõisa ja Viiratsi vald
1998. aastal ühines Abja-Paluoja linn Abja vallga ning 1999. aastal ühines Karksi-Nuia linn Karksi vallaga. 2013. aastal ühinesid Pärsti, Paistu, Viiratsi ja Saarepeedi vald Viljandi vallaks. 2017. aasta haldusreformiga moodustati Viljandi maakonnas seniste omavalitsusüksuste liitmise teel Mulgi, Viljandi ja Põhja-Sakala vald. Haldusreformieelsetes piirides säilis Viljandi linn.
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ Maa-amet, vaadatud 11.03.2018.
- ↑ Statistikaameti statistika andmebaas, vaadatud 4.08.2023.
- ↑ 2007.–2009. libisev keskmine
- ↑ "Statistikaameti koduleht". Originaali arhiivikoopia seisuga 21. märts 2012. Vaadatud 28. märtsil 2012.
- ↑ Wabariigi walitsuse poolt 11. weebruaril 1921 a. wastuwõetud määrus Walga maakonna maa-ala kindlaksmääramise kohta. Riigi Teataja, nr 13, 25. veebruar 1921.
- ↑ Omavalitsusliku haldussüsteemi loomisest, ENSV Teataja 1989, nr. 40, art. 614
- ↑ Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine, RT I 1995, 40, 567
Kirjandus
muuda- Hendrik Sepp, Viljandimaa ajalugu XVII sajandist, Eesti Kirjanduse Selts, Tartu 1939
- Viljandimaa: maadeteaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. I, Üldosa, Eesti Kirjanduse Seltsi kodu-uurimise toimkonna väljaanne; nr. 12
Välislingid
muudaPildid, videod ja helifailid Commonsis: Viljandi maakond |
- Viljandimaa portaal
- Viljandi maakond statistikaameti piirkondliku statistika portaalis