Aasta

See artikkel on ajavahemikust; Eesti filmi kohta vaata Aastad (film)

---

Aasta (lühend a) on ajavahemik kahe järjestikuse sündmuse vahel, mis toimuvad kord iga täistiiru jooksul, mille Maa teeb tiiru ümber Päikese. Laiemas mõttes räägitakse aastast ka seoses mis tahes planeedi tiirlemisega ümber Päikese, näiteks Marsi puhul Marsi aastast.

Aasta kui ajaühik

Aja füüsikalise mõõtühikuna võrdub aasta 365,25 ööpäevaga ehk 31 557 600 sekundiga. Selle suuruse mõõtühiku rahvusvaheline tähis on a (ladina keele sõnast annus, aasta).

Väga suurte ajavahemike puhul kasutatakse mõõtühikutena mega-aastat (miljon) aastat (Ma) ja giga-aastat (Ga).

Pretsessioonist põhjustatud muutuste tõttu saab aasta pikkust arvestada mitmeti.

Troopiline aasta

 Pikemalt artiklis Troopiline aasta

Troopiline aasta ehk päikeseaasta on aeg Maa kahe järjestikuse läbimineku vahel kevadpunktist. Selle ajaga teeb ta 365,24219 tiiru ümber oma telje (365,24219 keskmist päikeseööpäeva).

Nutatsiooni tõttu troopilise aasta pikkus pisut kõigub. Keskmine troopiline aasta seda ei arvesta.

Sideeriline aasta

 Pikemalt artiklis Sideeriline aasta

Sideeriline aasta ehk täheaasta on tõeline ajavahemik, mille jooksul Maa teeb tiiru ümber Päikese, st aeg Päikese kahe järjestikuse ühesuguse asendi vahel (tähe suhtes) näival trajektooril taevavõlvil. Selle pikkus on 365,2564 keskmist päikeseööpäeva.

Anomalistlik aasta

 Pikemalt artiklis Anomalistlik aasta

Anomalistlik aasta on ajavahemik Maa kahe läbimineku vahel periheelist (365,2596 keskmist päikesepäeva).

Kuuaasta

 Pikemalt artiklis Kuuaasta

Kuuaasta koosneb Kuu 12 tiirust ümber Maa. Ta kestab 354 päeva ning on päikeseaastast umbes 11 päeva lühem.

Fenoloogiline aasta

Fenoloogiline aasta on ajavahemik mingi fenoloogilise sündmuse (loodusliku aastaajalise sündmuse) kahe järjestikuse toimumise vahel. Sääraseks sündmuseks võib olla näiteks suurvesi mõnes jões, mõne linnuliigi ränne või mõne taimeliigi õitsemine.

Kalendriaasta

Kalendriaasta on ajavahemik kahe järjestikuse ühesuguse kuupäeva vahel mingis kalendris.

Tavaliselt püüavad kalendrid olla sünkroonitud aastaaegadega. Et aga fenoloogilise aasta pikkust on raske määrata, siis nad võtavad fenoloogilise aasta asemel aluseks astronoomilise aasta. Näiteks Vana-Egiptuses kasutati Niiluse üleujutuse ennustamiseks Siiriuse heliaakilist tõusu.

Gregoriuse kalendris püütakse kevadist pööripäeva hoida 21. märtsil või selle lähedal. Seetõttu järgitakse seal kevadise pööripäeva troopilist aastat.

Üheski astronoomilises aastas ei sisaldu täisarv ööpäevi. Seetõttu peab mis tahes kalender, mis järgib mõnda astronoomilist aastat, nägema ette mingi liigaastate süsteemi.

Aasta keskmine pikkus Juliuse kalendris ehk Juliuse aasta on täpselt 365,25 ööpäeva. Aasta keskmine pikkus Gregoriuse kalendris ehk Gregoriuse aasta on 365,2425 ööpäeva.

Kalendriaasta pikkus Gregoriuse ja Juliuse kalendris on 365 (liigaastal 366) päeva, 52 nädalat pluss üks päev (liigaastal kaks päeva) või 12 kuud.

Vaata ka

• Aastarütm
• Ajaarvamine
• Kalender
• Uusaasta
• Kirikuaasta
• Eelarveaasta
• Õppeaasta
• Hüdroloogiline aasta (veeaasta)