Albert de Dion

Albert de Dion (krahv (hiljem markii) Jules Félix Philippe Albert de Dion; 1856 Prantsusmaa – 19. august 1946) oli autonduse pioneer ja üks mõjukamaid autotööstureid.

Tegevus töösturina

Aastal 1882 kohtas ta mudelaurumasinate ja tehniliste mänguasjade ehitajat Georges Boutoni, kelle tööd ta ühel Pariisi mänguasjade kaupluse vaateaknal nägi. Koos Boutoni õemehe, insener Charles-Armand Trépardoux'ga, kes oli aurukatelde ja aurumasinate spetsialist, asutasid nad firma Etablissements De Dion, Bouton et Trépardoux, et ehitada mootorsõidukeid.

Firma esimeseks tooteks oli 1883. aastal valminud neljarattalist jalgratast meenutav aurusõiduk, millel oli keskel asuv aurumootor, vedavad esirattad ja juhtrataste funktsiooni täitvad tagarattad. Nende loodud aurusõidukeid saatis müügiedu. Sellest hoolimata lahkus firmast 1894. aastal Trépardoux, kellega tekkisid erimeelsused uue, bensiinimootori kasutuselevõtu osas. De Dion otsustas bensiinimootori kasuks ebaedu tõttu võidusõitudel.

Firma sai nüüd nimeks de Dion-Bouton. Bensiinimootor valmis 1895 ning tõi ettevõttele veelgi edu. Kasvav konkurents Saksa autotootjatega, sealhulgas Daimler-Maybachiga, sundis de Dioni tegema uuendusi. Nii rajas ta 1899 metallurgialaboratooriumi, mida võib pidada esimeseks autonduse uurimis- ja arenduskeskuseks. Firma tegi otsustava panuse Euroopa massilisse motoriseerimisse. 1905. aasta paiku valmistas firma üle 40 000 mootori aastas ning müüs mootoreid ka teiste autotootjatelele. 1900. aasta paiku oli firma suurim autotootja maailmas ning ka aastal 1910 oli üks maailma suurimaid autotootjaid. Aastal 1910 valmis De Dion-Boutonil maailma esimene V8-mootor. Firma sattus raskustesse pärast Esimest maailmasõda ning lõpetas tegevuse 1932. aastal ning de Dion läks lõplikult erru. Vähesel määral toodeti sõidukeid siiski 1950-ndateni.

Võidusõidud ja näitused

Albert de Dion oli armulugudega silmapaistev pleiboi. Samuti oli ta särav ja avalikkuse tähelepanu nautiv isiksus, kes mõistis, et tema ettevõtte edu tagab paljuski mootorsõidukite populariseerimine. Aastal 1895 oli de Dion Prantsusmaal esimese autoklubi ACF põhiline asutaja. Aastal 1898 oli ta esimese Pariisi autonäituse (Salon de l'Auto) põhiline organiseerija. See oli esimene autonäitus maailmas. Praegu toimub see näitus kord kahe aasta tagant ja kannab nime Mondial de l'Automobile.

Auruautol võitis de Dion võidusõidu Paris-Rouen 1894, mis oli üks esimesi autovõidusõite üldse.

De Dioni telg

Albert de Dion oli alati vaimustusega avatud uutele leiutistele. Tema enese nime kannab praegugi tuntud de Dioni telg (de Dioni vedrustus). See on erilise kujuga jäiktelg, millel vedavate rataste paar on ühendatud lihtsa toruga ning diferentsiaal on kindlalt ühendatud šassii või kerega. De Dioni telg patenteeriti 1893. See telg oli suure tõenäosusega Trépardoux' leiutis, sest de Dionil oli firmas ainult finantseerija roll. De Dioni telje eelised on vedrustatud osade väike kaal (rattad kalduvad teekonarustel vähem tagasi põrkuma) ja ühe telje rataste konstantne asend teineteise suhtes (defineeritud sõiduomadused kurvides). Halvemuseks on konstruktsiooni kulukus: jõuülekanne diferentsiaalilt ratastele vajab kardaanvõlle. Telg oli algselt lehtvedrudel. Tänapäevased konstruktsioonid kombineerivad eri geomeetriat, kasutades näiteks ka Panhardi tala. De Dioni telge kasutatakse tänapäevalgi sportautodel, näiteks Lotus ja Maserati. See oli ka paljudel suurtel Opeli mudelitel, näiteks Opel-Kapitän ja Opel- Diplomat.

Tunnustused

De Dion on üks 72 tuntud prantslasest, kelle nimi on graveeritud Eiffeli tornile.