Bertha von Suttner: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Viimane redaktsioon: 31. oktoober 2023, kell 15:58

Bertha Felicitas Sophie von Suttner (paruness Bertha von Suttner; sündinud krahvinna Kinsky von Chinic und Tettau; 9. juuni 1843 Praha (tollal Austria keisririik) – 21. juuni 1914 Viin (tollal Austria-Ungari keisririik)) oli austria kirjanik ja rahuliikumise tegelane. 1905. aastal pälvis ta Nobeli rahuauhinna ja oli sellega esimene Nobeli auhinna saanud naine.

Elukäik

Suttner sündis vaesunud Austria feldmarssali krahv Franz-Josef Kinsky von Wchinitzi und Tettau (1768–1843) ja tema abikaasa Sophie Korneri (1815–1884) peres. Vanemad olid abiellunud 26. juulil 1834. Suttneril oli vanem vend krahv Arthur Franz Kinsky von Wchinitz und Tettau (1837–1906), kes suri vanapoisina.

Suttner kihlus inseneri ja kirjaniku Arthur Gundaccar von Suttneri (suri 1902), kuid perekond oli abielu vastu. Seetõttu vastas Bertha Alfred Nobeli kuulutusele 1876. aastal, kus Nobel otsis sekretäri-majahoidjat oma Pariisi elamusse. Suttner sai töökoha, kuid juba nädala pärast pöördus tagasi Viini ja abiellus salaja 12. juunil 1876 Arthuriga.

Aastatel 1876–1885 töötas ta Gruusias.

Pärast oma romaani "Sõjariistad maha!" (saksa "Die Waffen nieder!") avaldamist 1889. aastal sai temast üks rahuliikumise juhtfiguure. 1891. aastal asutas ta Austria patsifistliku organisatsiooni. Ta saavutas rahvusvahelise tunnustuse üldtuntud rahuajakirja Die Waffen Nieder! toimetajana. Ajakiri, mis oli saanud nime Suttneri raamatu järgi, ilmus aastail 1892–1899. Suttneri patsifism oli mõjutatud H. T. Buckle, Herbert Spenceri ja Charles Darwini kirjutistest. Ehkki tema isiklik kontakt Alfred Nobeliga oli lühike, kestis kirjavahetus viimase surmani 1896. aastal. Arvatakse, et Suttner mängis peamist rolli Alfred Nobeli otsuses jagada ka rahuauhindu, mis hiljem oli kirjutatud Alfredi testamenti. 1905. aastal pälvis Suttner Nobeli rahuauhinna.

Mälestuse jäädvustamine

Suttnerit on kujutatud Austria kaheeurosel mündil. Enne seda oli teda kujutatud Austria šillingi 1966. aasta väljaande 1000-šillingisel rahatähel.

Looming

Romaanid

1884 "Üks käsikiri"
1886 "Üksildane ja vaene"
1889 "Sõjariistad maha!"
1900 "Haagi rahukonverentsi päevik"

Kirjandus

Claus Bernet. Bertha von Suttner. – Biographisch-Bibliographisches Kirchenlexikon, 24, 2005, 1435–1471.

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 [[Pilt:Bertha-von-Suttner-1906.jpg|thumb|right|Bertha von Suttner, 1906]]
-'''Bertha Felicitas Sophie von Suttner''' (paruness '''Bertha von Suttner'''; sündinud krahvinna '''Kinsky von Chinic und Tettau'''; [[9. juuni]] [[1843]] [[Praha]] (tollal [[Austria keisririik]]) – [[21. juuni]] [[1914]] [[Viin]] (tollal [[Austria-Ungari keisririik]]) oli austria kirjanik ja rahuliikumise tegelane. Ta oli esimene naine, kes võitis [[1905]]. aastal [[Nobeli rahupreemia]].
+'''Bertha Felicitas Sophie von Suttner''' (paruness '''Bertha von Suttner'''; sündinud krahvinna '''Kinsky von Chinic und Tettau'''; [[9. juuni]] [[1843]] [[Praha]] (tollal [[Austria keisririik]]) – [[21. juuni]] [[1914]] [[Viin]] (tollal [[Austria-Ungari keisririik]])) oli austria kirjanik ja rahuliikumise tegelane. [[1905]]. aastal pälvis ta [[Nobeli rahuauhind|Nobeli rahuauhinna]] ja oli sellega esimene Nobeli auhinna saanud naine.
-== Biograafia ==
+== Elukäik ==
-Suttner sündis vaesunud Austria feldmarssali krahv Franz-Josef Kinsky von Wchinitzi und Tettau (1768–1843) ja tema abikaasa Sophie Korneri (1815–1884) peres. Vanemad olid abiellunud [[26. juuli]]l [[1834]].  Suttneril oli vanem vend krahv Arthur Franz Kinsky von Wchinitz und Tettau (1837–1906), kes suri vanapoisina.
+Suttner sündis vaesunud Austria feldmarssali krahv Franz-Josef Kinsky von Wchinitzi und Tettau (1768–1843) ja tema abikaasa Sophie Korneri (1815–1884) peres. Vanemad olid abiellunud [[26. juuli]]l [[1834]]. Suttneril oli vanem vend krahv Arthur Franz Kinsky von Wchinitz und Tettau (1837–1906), kes suri vanapoisina.
-Suttner kihlus inseneri ja kirjaniku Arthur Gundaccar von Suttneri (suri 1902), kuid perekond oli abielu vastu. Seetõttu vastas Bertha [[Alfred Nobel]]i kuulutusele [[1876]]. aastal, kus Nobel otsis sekretäri-majahoidjat oma [[Pariis]]i elamusse. Suttner sai töökoha, kuid juba nädala pärast pöördus tagasi Viini ning salaja abiellus [[12. juuni]]l [[1876]] Arthuriga.
+Suttner kihlus inseneri ja kirjaniku Arthur Gundaccar von Suttneri (suri 1902), kuid perekond oli abielu vastu. Seetõttu vastas Bertha [[Alfred Nobel]]i kuulutusele [[1876]]. aastal, kus Nobel otsis sekretäri-majahoidjat oma [[Pariis]]i elamusse. Suttner sai töökoha, kuid juba nädala pärast pöördus tagasi Viini ja abiellus salaja [[12. juuni]]l [[1876]] Arthuriga.
 Aastatel 1876–1885 töötas ta Gruusias.
-Pärast oma romaani "Sõjariistad maha!" ([[saksa keel|saksa]] "Die Waffen nieder!") avaldamist [[1889]]. aastal tõusis ta rahuliikumise juhtivaks figuuriks, rajades [[1891]]. aastal Austria patsifistliku organisatsiooni. Ta saavutas rahvusvahelise tunnustuse üldtuntud rahuajakirja Die Waffen Nieder! toimetajana. Ajakiri sai nime Suttneri raamatult ning ilmus aastail [[1892]]–[[1899]]. Suttneri [[patsifism]] oli mõjutatud [[H. T. Buckle]], [[Herbert Spencer]]i ja [[Charles Darwin]]i kirjutistest. Ehkki tema isiklik kontakt Alfred Nobeliga oli lühike, kestis kirjavahetus viimase surmani [[1896]]. aastal. Arvatakse, et Suttner mängis peamist rolli Alfred Nobeli otsusele jagada ka rahupreemiaid, mis hiljem oli kirjutatud Alfredi [[testament]]i. Aastal 1905 võitis Suttner Nobeli rahupreemia.
+Pärast oma romaani "Sõjariistad maha!" ([[saksa keel|saksa]] "Die Waffen nieder!") avaldamist [[1889]]. aastal sai temast üks rahuliikumise juhtfiguure. [[1891]]. aastal asutas ta Austria patsifistliku organisatsiooni. Ta saavutas rahvusvahelise tunnustuse üldtuntud rahuajakirja Die Waffen Nieder! toimetajana. Ajakiri, mis oli saanud nime Suttneri raamatu järgi, ilmus aastail [[1892]]–[[1899]]. Suttneri [[patsifism]] oli mõjutatud [[H. T. Buckle]], [[Herbert Spencer]]i ja [[Charles Darwin]]i kirjutistest. Ehkki tema isiklik kontakt Alfred Nobeliga oli lühike, kestis kirjavahetus viimase surmani [[1896]]. aastal. Arvatakse, et Suttner mängis peamist rolli Alfred Nobeli otsuses jagada ka rahuauhindu, mis hiljem oli kirjutatud Alfredi [[testament]]i. 1905. aastal pälvis Suttner Nobeli rahuauhinna.
+== Mälestuse jäädvustamine ==
-Suttnerit on kujutatud Austria kahelisel [[euro]]mündil.
+Suttnerit on kujutatud Austria kahe[[euro|eurosel ]]mündil. Enne seda oli teda kujutatud [[Austria šilling|Austria šillingi]] 1966. aasta väljaande 1000-šillingisel rahatähel.
 == Looming ==
@@ 17. rida: / 18. rida: @@
 *[[1884]] "Üks käsikiri"
 *[[1886]] "Üksildane ja vaene"
+*1889 "Sõjariistad maha!"
 *[[1900]] "Haagi rahukonverentsi päevik"
+==Kirjandus==
+* [[Claus Bernet]]. [http://www.bbkl.de/s/s4/suttner_s_f.shtml Bertha von Suttner]. – ''Biographisch-Bibliographisches Kirchenlexikon'', 24, 2005, 1435–1471.
+{{Vikitsitaadid}}
 {{NobelRahu}}
@@ 23. rida: / 30. rida: @@
 [[Kategooria:Austria kirjanikud]]
 [[Kategooria:Austria inimesed]]
+[[Kategooria:Nobeli rahuauhinna laureaadid]]
 [[Kategooria:Sündinud 1834]]
 [[Kategooria:Surnud 1914]]
-[[ar:برتا فون سوتنر]]
-[[id:Bertha Sophie Felicitas Baronin von Suttner]]
-[[bs:Bertha von Suttner]]
-[[bg:Берта фон Зутнер]]
-[[ca:Bertha von Suttner]]
-[[cs:Bertha von Suttner]]
-[[da:Bertha von Suttner]]
-[[de:Bertha von Suttner]]
-[[el:Μπέρτα φον Ζούτνερ]]
-[[en:Bertha von Suttner]]
-[[es:Bertha von Suttner]]
-[[eo:Bertha von Suttner]]
-[[fr:Bertha von Suttner]]
-[[hr:Bertha von Suttner]]
-[[it:Bertha von Suttner]]
-[[sw:Bertha von Suttner]]
-[[ku:Bertha von Suttner]]
-[[nl:Bertha von Suttner]]
-[[ja:ベルタ・フォン・ズットナー]]
-[[no:Bertha von Suttner]]
-[[nn:Bertha von Suttner]]
-[[pl:Bertha von Suttner]]
-[[pt:Bertha von Suttner]]
-[[ro:Bertha von Suttner]]
-[[ru:Зуттнер, Берта]]
-[[sk:Bertha von Suttner]]
-[[sr:Берта фон Сутнер]]
-[[fi:Bertha von Suttner]]
-[[sv:Bertha von Suttner]]
-[[zh:贝尔塔·冯·苏特纳]]