Eesti politsei (1918–1940)

Eesti politsei

Eesti politsei vapp
Asutatud	1918
Tüüp	avaõiguslik
Eesmärk	sisejulgeoleku tagamine
Peakorter	Tallinn
Tegevuspiirkond	Eesti Vabariik

Eesti politsei (1918–1940) on ülevaade Eesti Vabariigi loomisel 1918. aastal moodustatud ja 1940. aastal Eesti okupeerimisega NSV Liidu poolt tegevuse lõpetanud Eesti korrakaitseorganisatsiooni arengust ja tegevusest.

Eesti riiklik iseseisvus kuulutati välja Tallinnas 24. veebruaril 1918. Järgmisel päeval algas kaheksa ja pool kuud kestnud Saksa okupatsioon ning Eestis kehtestati Saksa okupatsioonivõim. Saksa keisririik ei tunnistanud Eesti riiklikku iseseisvust ja Eesti Ajutine Valitsus oli sunnitud minema põranda alla.

11. novembril 1918 Esimese maailmasõja lõpetanud Compiegne'i vaherahu järel andis Saksa volinik Baltimaades August Winnig võimu üle Eesti Ajutine Valitsusele. Ööl vastu 12. novembrit 1918 võeti Tallinnas asunud politseijaoskonnad sakslastelt üle, seda päeva 12. november 1918 loetakse ka Eesti politsei asutamise päevaks.

„Protokoll nr 1

11. nov 1918

Osavõtjad:

Peaministri asetäitja Jaan Poska.

Ministrid: Jüri Jaakson, Jaan Raamot, Juhan Kukk, August Hanko, Ferdinand Peterson, Peeter Põld.

Protokollis Th. Käärik.

Otsustatakse:

1) Kohustada omavalitsusi politseiasjandust oma kätte võtma.

2) Omakaitse laiali saata.

3) Maa kaitsmine Eesti Kaitseliidu kätte anda, mis allub sõjaministrile.

4) Mõnede Valitsuse liikmete sooviavalduse puhul ametist lahkuda: kõik Valitsuse liikmed jäävad oma kohtadele, kuni uue valitsuse moodustamiseni Vanematekogu ja Maapäeva poolt.

5) Avaldada rahvale üleskutse kolmes kohalikus keeles: “Eesti Ajutine Valitsus Eestimaa rahvale” ja volitada J. Poskat seda alla kirjutama.“

Aastail 1918–1919 tegutses politsei Vene Ajutise Valitsuse miilitsaseaduse alusel, allus kohalikule omavalitsusele ning kandis miilitsa nimetust. 1920. aastast oli korrakaitseorganisatsiooni nimetuseks politsei.

Korrakaitseorganisatsiooni ülesehitamise aeg kattus Eesti Vabadussõjaga, mistõttu tuli see moodustada erakordselt rasketes oludes. Kesise relvastusega, aga mõnikord isegi ilma relvadeta politseinikud abistasid sõjaväevõime, hoidsid tagalas vaos kuritegevust ning korraldasid koos Kaitseliiduga ühisoperatsioone, et tabada väejooksikuid, salaviinatootjaid ja spekulante.

Asutav Kogu võttis alles 17. detsembril 1919 vastu politseiseaduse. Loodi riiklik välispolitsei, kelle ülesanne oli hoida ühiskondlikku julgeolekut ja korda, kaitsta kõiki ja igaüht tooruse, vägivalla ning omavoli eest. Politsei ülalpidamise kulud kandis sestpeale riik. Maakondade ja linnade baasil moodustati politseiringkonnad, mis jagunesid jaoskondadeks, need omakorda rajoonideks, mida juhtisid vastavad ülemad.

Kriminaalpolitsei asutamise kuupäev on 5. jaanuar 1920, kaitsepolitsei (aastast 1925 – Poliitiline Politsei) asutati 12. aprillil 1920.

Juhid ja organisatsioon

Politsei Peavalitsus, 1919–1926
Politseivalitsus, 1926–1938
Politseitalitus, 1938–1940

Asutatud	1919
Tegevuse lõpetanud	1940
Peakorter	Tallinn, Toompea loss
Asukoht	Lossi plats 1, Tallinn
Tegevuspiirkond	Eesti Vabariik

Kohtuministeeriumi Kriminaalpolitsei Peavalitsus

Asutatud	5. jaanuaril 1920–13. juunil 1924
Peakorter	Tallinn
Asukoht	Rahukohtu tänav 3, Tallinn
Tegevuspiirkond	Eesti Vabariik
Juhtkond	Jakob Kuus kt. (1919),

Aastatel 1919–1929 tegutses Eesti Politsei keskasutusena Siseministeeriumi Politsei Peavalitsus;

Aastatel 1929–1938 Politseivalitsus

Aastatel 1938–1940 Politseitalitus

• 1919 Eduard Alver, Politsei Peavalitsuse ülem
• 1919–1920 Mihkel Ostrat, Politsei Peavalitsuse ülem
• 1920–1921 Karl-Johann Laurits, Politsei Peavalitsuse ülem
• 1921–1923 Hans Kuben, Politsei Peavalitsuse ülem
• 1924–1925 Hugo-Johannes Möldre, Politsei Peavalitsuse ülema (kohusetäitja)
• 16. veebruar 1925 – 16. märts 1934 Nigul Reimo, Politsei Peavalitsuse ülem ja alates 1. jaanuarist 1926 Politseivalitsuse direktor
• 1934–1935 Friedrich Kuusekänd, Politseivalitsuse direktor
• 4. jaanuar 1935–1938 Richard Veermaa, Politseivalitsuse direktor
  • abidirektor Johan Sooman,
• 1938–1940 Johan Sooman, Politseitalituse direktor

Kriminaalpolitsei Tallinna jaoskond

Peakorter	Tallinn
Asukoht	Pikk tänav 63, Tallinn
Tegevuspiirkond	Tallinna linn
Juhtkond	August Karsna

Kriminaalpolitsei Peavalitsus

Asutatud	1924–1926
Peakorter	Tallinn
Asukoht	Rahukohtu tänav 3, Tallinn
Tegevuspiirkond	Eesti Vabariik
Juhtkond	Jakob Kuus (−1926)

Kaitsepolitsei Peavalitsus

Asutatud	12. aprillil 1920
Peakorter	Tallinn
Asukoht	Kiriku põik 4, Tallinn
Tegevuspiirkond	Eesti Vabariik
Juhtkond	Johan Sooman (−1926)

Kaitsepolitsei Tallinna jaoskond

Peakorter	Tallinn
Asukoht	Lai tänav 48, Tallinn
Tegevuspiirkond	Tallinna linn
Juhtkond	August Ingermann, 1923–1933

Politseiorganisatsiooni loomisel 1918. aastal (mida algselt nimetati miilitsaks), loodi välispolitsei kohalike omavalitsuse alluvuses, kuid 2. detsembrist 1918 koordineeris kogu politsei tööd Siseministeeriumi Politsei peavalitsus, 17. detsembril 1919 kommunaalpolitsei kaotati ja loodi riiklik politsei Politsei Peavalitsuse alluvuses.

Politsei koosnes kolmest harust: välis-, kriminaal-ja poliitilisest politseist. Esimestel aastatel oli igaühel neist oma peavalitsus, 1924. aastal ühendati politsei juhtimine Politsei Peavalitsus alluvusse, mille juhiks oli peavalitsuse ülem (aastast 1925 politseidirektor). Esimese iseseisvusaja Politsei Peavalitsuse (Politseitalituse) ruumid asusid Toompea lossis. Politseivalitsused (alates 1926. aastast prefektuurid) paiknesid üldjuhul suurtes kivihoonetes, mida olid juba varem kasutanud tsaaripolitsei ja Vene Ajutise Valitsuse miilits.

1920. aastal asutati Eestis politseireserv, mille üksused asusid Tallinnas ja Petseris. Politseireservis teenis nii jala- kui ka ratsapolitseinikke. Ratsapolitsei üksused olid kõige mobiilsemad ja distsiplineeritumad politseiüksused. Politsei ratsareserv andis 1924. aasta 1. detsembri riigipöördekatse ajal enamlastele otsustava vastulöögi.

1925. aasta kevadel asutati Tallinnas, Lai tänav 46 Politseikool. Politseikooli kõrgema klassi lõpetas 598 politseiohvitseri, alamast klassist tuli reakoosseisule täiendust 717 isikut.

Aastail 1918–1925 moodustasid maakonnad koos maakonnalinnaga politseiringkonna (politseivalitsus). 1. jaanuaril 1926 loodi prefektuurid. Mitmete ümberkorralduste tulemusena oli 1940. aasta suveks kujunenud 9 prefektuuri: Tallinna-Harju, Tartu-Valga, Viljandi-Pärnu, Petseri-Võru, Saare, Lääne, Viru-Järva, Narva, Raudteede prefektuur.

Politseiharud

Politseiteenistused jagunesid: välis-, kriminaal- ja poliitilise politseiks.

• Välispolitsei tegeles avaliku korra ja heakorra tagamisega. Välispolitsei koosseisus oli ka Tervishoiupolitsei', mis tegeles turgude valve ja puhtuse kontrolliga ning sanitaarkontrolliga toitlustusasutustes;
• Kriminaalpolitsei tegeles krimininaalkuritegude ärahoidmise ja avastamisega;
• Kaitse(poliitiline)politsei tegeles riigivastaste ja poliitiliste kuritegude ärahoidmisega.

Kohtueelset uurimist viisid läbi kohtu-uurijad.

Ametinimetused

Miilitsa-politsei algaastatel olid ametinimetused järgmised: linna miilitsaülem, maakonna miilitsaülem, miilitsaülema abi, jaoskonnaülem, jaoskonnaülema abi, kantseleiamtnik, vanemmilitsionäär, militsionäär. 1926. aastal seoses politseiasutuste reorganiseerimisega võeti kasutusele ametinimetus komissar (jaoskonnaülem).

18. oktoobril 1919 ilmus Politsei Peavalitsuse ülema käskkiri, mis kohustas kasutama ametinimetustes endiste miilitsa-ametinimetuste asemel politseiametinimetusi: militsionäärid nimetati kordnikeks, vanemmilitsionäärid – vanemkordnikeks. 1921. aastast nimetati vanemkordnikud rajooniülemateks ning kordnikud jaotati kahte järku – kordnikud ja vanemkordnikud.

1. jaanuarist 1926 võeti kasutusele euroopalikud ametinimetused: politseidirektor (peavalitsuse ülem), prefekt (linna või maakonna politseiülem), komissar (jaoskonnaülem) ja konstaabel (rajooniülem).

Politsei kõrgem juht oli politseidirektor, tema abi oli politsei abidirektor, Politsei Peavalitsuse osakonnajuhataja oli politseiinspektor. Välis-, kriminaal- ja poliitilise politsei jaoskondi juhtisid komissarid ning abikomissarid.

Alates 1933. aastast kandsid kordnikud, vanemkordnikud ja allkonstaablid kogu riigis kumminuia, mis asendas täägi.

Prefektuurid, 1918–1926

Tallinna linna Politseivalitsus

Tallinna Miilitsavalitsus
Tallinna linna Politseivalitsus

Asutatud	1918
Tegevuse lõpetanud	1926
Peakorter	Tallinn
Asukoht	Viru tänav 6, Tallinn (1918) Aia tänav 12 (−1924) Pikk tänav 63 (1924–)
Tegevuspiirkond	Tallinna linn

Tallinna politseiülemad

• 12. november – 17. november 1918, Aleksander Hellat
• 17. november 1918 – 4. veebruar 1920, August Liit
• 4. veebruar – 14. september 1920, Voldemar Palitser
• 14. september 1920 – 20. aprill 1921, Hans Kuben
• 20. aprill 1921 – 12. detsember 1924, Rudolf Saar
• 12. detsember 1924 – 7. veebruar 1925, politseülema ajutine kt. Mihail Tang
• 7. veebruar 1925 – 1. veebruar 1928, Oskar Tolmoff

Tallinna politseijaoskonnad

• I politseijaoskond, Soo tänav 23, Niine tänav 15 (Vana-Kalamaja tänava ja Niine tänava ristmikul). Ülem: Martin Kanter, 13. november 1918 – 6. oktoober 1919, August Plink (1924);
  • Kopli abijaoskond, Vene tehases 24. Ülem: Voldemar Olup, 13. november 1918 – 1. veebruar 1921;
  • Balti Puuvillavabriku abijaoskond, Kopli tänav 21;
• II politseijaoskond, Kadriorus, Jakobsoni tänav 44/Koidula tänav 10. Ülem: Mihkel Mölder, 14. november – 18. detsember 1918, Jüri Schults (1921), Johannes Mardi (1924), Karl Podrätsik (1924);
• III politseijaoskond, Suur-Tartu maantee 43/Suur-Tartu maantee 37. Ülem: Arnold Reindorf, 13. november 1918 – 6. märts 1926;
  • Lasnamäe abijaoskond, Katusepapi tänav 7;
• IV politseijaoskond, Suur-Tatari tänav 46/Veerenni ja Tatari tänava nurgal asuv maja Tatari tänav 54. Ülem: Konstantin Kallismaa, 13. november 1918 – 9. september 1919, Leonhard Brunhof (Pruunmaa);
• V politseijaoskond, Paldiski maantee 23. Ülem: Johannes Hiis, 13. november 1918 – 5. veebruar 1920, Roman Pavian (1924), Eduard Miller (1924–);
• VI politseijaoskond, Pühavaimu tänav 11/Olevimägi 16. Ülem: Juhan Paas, 13. november 1918 – 15. september 1921, Evald Prunn, Nikolai Kõrge (1924);
• Politsei arestimaja/eeluurimisvangla, Vene tänav 23/Laboratooriumi tänav 20. Ülem: Aleksander Lange, 13. november 1918 – 6. märts 1920;
• Sadama politseijaoskond, Vana-Sadama tänav 19. Ülem: Eller;
• Tallinna Aadress- ja Leiubüroo, Vene tänav 23;
• Tervishoiupolitsei jaoskond, Pikk tänav 63.

Tartu linna Politseivalitsus

Tartu linna Politseivalitsus

Asutatud	1918
Tegevuse lõpetanud	1926
Peakorter	Tartu
Tegevuspiirkond	Tartu linn

• 1918 Kaarel Eenpalu, Tartu miilitsaülem
• 1918–1919 Siegfried Tattar
• 1919 Johannes Kodres
• 1919 Nikolai Reiman
• 1919–1920 Oskar Truus
• 1920 Emanuel Kahna
• 1920–1924 August Saar
• 1924 Oskar Truus
• 1924–1925 Nikolai Reiman
• 1925 Artur Stolzen
• 1925–1926 Oskar Truus

Tartumaa miilitsa- ja politseiülemad

• 1918–1919 Ivan Beljajev
• 1919–1921 August Ott
• 1921 August Kurg
• 1921–1925 Oskar Tolmoff
• 1925 Artur Stolzen
• 1925 Jaan Unt

Harju maakonna Politseivalitsus

Harju maakonna Miilitsavalitsus
Harju maakonna Politseivalitsus

Asutatud	15. november 1918
Tegevuse lõpetanud	1926
Peakorter	Tallinn
Asukoht	Pagari tänav 1, Tallinn (1918) Väike-Pärnu maantee 4-1 (−15.11.1921) Suur-Roosikrantsi tänav 12 (11.1921–) Pagari tänav 2 Lai tänav 48 (7.1.1925–) Pikk tänav 63
Tegevuspiirkond	Harju maakond

• 1917–1918, Robert Berendsen, Harju maakonna miilitsaülem
• 29. november 1918 – 20. aprill 1921, Rudolf Saar, Harju maakonna Politseivalitsuse ülem
• 20. aprill 1921 – 1. jaanuar 1926, Valdo Ojanurm (Voldemar Holm), Harju maakonna Politseivalitsuse ülem

Harju maakonna Miilitsavalitsuse koosseisus oli 1919. aastal 6 miilitsajaoskonda ja nendes 40 rajooni ning 2 linna:

• Keila miilitsa/politseijaoskond Keilas, Vaksali tänaval: Keila, Kernu, Klooga, Kloostri, Laitse, Saku, Saue, Madise, Risti, Nõva, Riisipere, Vardi, Kirna-Kohatu;
• Raasiku miilitsa/politseijaoskond Anija mõisas: Raasiku, Kuivajõe, Ravila, Alavere, Peningi, Anija, Kõnnu, Kolga, Kolga-Leesi, Kiiu-Kodasoo, Jõelähtme vald ja Haljava, Koogi, Loksa, Kuusalu, Kose alevikud;
• Rapla miilitsa/politseijaoskond Raplas, Viljandi maantee 7: Rapla alevik, Rapla vald, Raikküla, Järvakandi, Kehtna, Ingliste, Juuru, Kabala, Kaiu-Kuimetsa, Triigi, Kohila, Hageri;
• Linnaümbruse miilitsa/politseijaoskond: Hüüru, Harku, Kurna, Rae, Pirita, Nehatu, Saarte rajoon (Naissaar, Prangli);
• Nõmme miilitsa/politseijaoskond Nõmmel, Pärnu maantee 43: Nõmme alevik, Valdeki ja Peetri aedlinnad;
• Paldiski (Baltiski) miilitsa/politseijaoskond Paldiski, Peetri tänav: Paldiski linn, Pakri vald, Kloostri valla Pakri poolsaare osa.

Valgamaa politsei

Valgamaa miilitsa- ja politseiülemad

• 1919–1924, Hans Sims
• 1924, Rudolf Sabbe
• 1924–1925, Albert Ojason
• 1925, Peeter Kraav

Viljandimaa politsei

• 1925–1934, Mihail Tang

Läänemaa politsei

• 1918, Johann Kokla, Haapsalu linnamiilitsa ülem
• 15. jaanuar 1919 – , Johann Kokla Lääne maakonna miilitsaülem

Võrumaa politsei

• 1917, Martin Taevere, Võru miilitsaülem

Pärnumaa

• 1918, Hendrik Soo, Pärnu miilitsaülem

Saaremaa

• 1922, Jaan Tilling, Saare maakonna politseiülem

Prefektuurid, 1926–1940

Tallinna-Harju Prefektuur

Tallinna-Harju Prefektuur

Asutatud	1926
Tegevuse lõpetanud	1940
Peakorter	Tallinn
Asukoht	Pikk tänav 63
Tegevuspiirkond	Tallinna linn ja Harju maakond

• 7. veebruar 1925 – 1. veebruar 1928, Oskar Tolmoff
• 1. veebruar 1928 – 1. september 1934, Viktor Roovere (Viktor Rotenbok)
• 1. september 1934 – juuli 1940, Nigul Reimo (Nikolai Reiman)
  • Edgar Petree, abiprefekt

1925–, Eduard Loovere, kriminaalkomissar

Tartu-Valga Prefektuur

• 1926–1931 Hermann Kruus
  • 1926–1. juuni 1934, Jaan Unt, Tartu-Valga abiprefekt,
• 1931–1934, Jakob Vares, Tartu-Valga prefekt
• 1934–1940 Viktor Roovere, kuni 1935 Viktor Rotenbork Tartu-Valga prefekt
  • 1935– , Mihkel Laas, Tartu-Valga abiprefekt,

Prefektuuri koosseisus: Tartu 1. jaoskond (ka Jõgevamaa); 2. ja 3. Tartu politseijaoskond; Elva politseijaoskond (Koidu tänav 2, Elva); Valga politseijaoskond, Tõrva politseijaoskond jne.

Viljandi-Pärnu Prefektuur

• 1925–1934, Mihail Tang
• 1934–, Jakob Vares, Viljandi-Pärnu prefekt
  • Kruus, Viljandi-Pärnu abiprefekt

Prefektuuri koosseisus: Pärnumaa 1. jaoskond; Pärnu linna jaoskond, Mõisaküla jaoskond jne.

Kriminaalkomissar

• Viljandi kriminaalkomissar August Ingermann, 1933 – 11. mai 1934;
• Viljandi kriminaalkomissar Hermann Kruus, 1. juuli 1933–

Petseri-Võru/Petseri-Võru Prefektuur

1932. aasta veebruaris nimetati Võru-Petseri prefektuur ümber Petseri-Võru prefektuuriks

Kreutzwaldi tänav 52, Võru

• 1927–1928 Viktor Roovere
• –1932, Johannes Gnadenteich, Võru-Petseri prefekt
• 1932, Albert Lapman prefekti kt
• 15. august 1932 − 1. mai 1933, Albert Lapman, Petseri-Võru prefekt
• 1. mai 1933 – Roman Pavian, Petseri-Võru prefekt

Prefektuuri koosseisus: Räpina jaoskond (kuni likvideerimiseni 1932. aastal, mil moodustati Põlva jaoskond);

Kriminaalkomissar

• Võru kriminaalpolitsei komissar A. Freibach, −1934,
• Petseri kriminaalpolitsei komissar Ernst Hansar , 10. oktoober 1934 –

Lääne-Saare Prefektuur

Prefektuur moodustati 1926. aastal, kui Läänemaa juurde liideti Saaremaa.

• 1926–1933, Johann Kokla
• 1. mai 1933 – 1937, Albert Ladva/Albert Lapmann Lääne-Saare prefekt
• 1937–1939, Leonid Kane Lääne-Saare prefekt
• 1940, Leonid Kane Lääne prefekt
• 1940 Juhan Ehatamm

Läänemaa jagati Haapsalu, Lihula ja Märjamaa politseijaoskondadeks. Hiiumaa, mis kuulus tollel ajal Läänemaa koosseisu kuulus Haapsalu politseijaoskonna alla ja ning jaoskonna juhiks oli komissari õigustega abikomissar.

Kriminaalkomissar

• Lääne-Saare kriminaalkomissar kriminaalkomissar Hermann Kruus, −1933

Viru-Järva Prefektuur

Viru-Järva prefektuur ja Rakveres politseijaoskond asusid algselt Rohuaia tänaval, 1937. aastal kolisid üle uude majja Tallinna tänaval 25.

• 12. september 1934 – H. Jakobsen, Viru-Järva prefekt
• 8. september 1934– Tang, Viru-Järva prefekt
• 1937–1940 Albert Ladva

Prefektuuri koosseisus Paide jaoskond, Rakvere jaoskond, Türi politseijaoskond, Väike-Maarja jaoskond jne.

Kriminaalkomissar

• Paide kriminaalkomissar Hugo Heitor, – 1. märts 1936;
• Paide kriminaalkomissar Karl Michelson, 1. märts 1936 –;

Narva Prefektuur

 Pikemalt artiklis Narva Prefektuur

• -1933, 1. mai, R. Pavian, Narva prefekt
• 1933–1937, Leonid Kane, Narva prefekt
• 1937–1940 Hermann Kruus, Narva prefekt
• 1940 Märt Maavere (1901–1941)

Kriminaalkomissar

• Gustav Zeisig, – 1. aprill 1937;
• Ants Mägiso, 1. aprill 1937 –;

Raudteede Prefektuur

• Artur Stolzen
• –1924, Eduard Miller ülema kt.
• A. Ivask
• Hans Kuben

Raudteede Prefektuuri koosseisus: Narva jaoskond, Valga jaoskond jne.

Isikkoosseis

• Tsaariajal, 1916. aastal, teenis Eesti alal politseis 2168 inimest.
• 1919. aastal teenis politseinikke 1460, kui veel kogu Eesti territoorium ei olnud vabastatud.
• 1920. aastal teenis politseinikke kokku 2250 – välispolitseis 1840, kriminaalpolitseis 299 ning kaitsepolitseis 111 ametnikku.
• 1938. aastal teenis 1791 politseinikku – 1486 välispolitseinikku, 157 kriminaalpolitseinikku ja 112 poliitilise politsei ametnikku. Politseivalitsuses töötas 31 ja Politseikoolis 5 ametnikku.

Eesti Politsei likvideerimine

21. juulil 1940 kuulutati välja nõukogude võim ja 6. augustil liideti Eesti Nõukogude Liidu koosseisu. 28. augustil 1940 politsei likvideeriti ja asemele loodi Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi koosseisu kuuluv tööliste-talupoegade miilits.

 Pikemalt artiklis Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat

Vaata ka

• Politseivalitsus (Venemaa)
• Eesti Politsei