Kass
|
See artikkel räägib kodukassist; perekonna kohta vaata artiklit Kass (perekond); perekonnanime kohta vaata Kass (perekonnanimi) |
| Kass | |
|---|---|
 | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Imetajad Mammalia |
| Selts |
Kiskjalised Carnivora |
| Sugukond |
Kaslased Felidae |
| Alamsugukond |
Felinae |
| Perekond |
Kass Felis |
| Liik |
Kass |
| Binaarne nimetus | |
|
Felis silvestris Linnaeus, 1758 | |
Kass ehk kodukass (Felis catus) on kaslaste sugukonna kassi perekonda kuuluv väike kiskja, kaslaste hulgas ainus koduloom.
Füsioloogia
Kodukass on välimuselt, eriti värvuselt sarnane metskassiga. Sageli on neid raske teineteisest eristada, pealegi metsistuvad kodukassid tihti ja võivad metskassidega ristuda.[1]
Kasside normaalne rektaalne kehatemperatuur on 38,6 °C.[3] Kassi süda lööb 140 korda minutis.[4] Normaalne vererõhk on 160/100 mmHg.[5]
Emakassi tiinus kestab 2 kuud. Korraga sünnib 2–6 poega.[6]
Kass elab 10–12, maksimaalselt 20 aastat vanaks.[7]
Kassil on 38 kromosoomi.[8]
Haistmiselund
Kasside haistmiselundiks on Jacobsoni elund.
Ajalugu
Varasemate paleontoloogiliste avastuste järgi arvati, et kassi kodustamine sai alguse Vana-Egiptuses umbes 2000 eKr, kuid 2004 avastasid arheozooloogid kassi jäänused inimese jäänuste kõrvalt Küprose saarel asuvast vanemast matmispaigast, mille tõttu kassi kodustamine aeg paigutatakse nüüd ajavahemikku 9000–7500 eKr. Leitud kass on morfoloogiliste tunnuste poolest väga lähedane aafrika metskassile, tal puuduvad kodustamisest tulenevad muutused skeletis. Seetõttu võis pigem olla tegemist taltsutatud kui kodustatud kassiga. Inimeste ja kasside kooselu sai tõeliselt alguse koos põlluharimisega: viljaaidad meelitasid ligi hiiri ja rotte, need omakorda kasse, kes olid nende looduslikud vaenlased.[9][10]
Carlos Driscoll tegi 979 kassi kasutades uurimuse, mis lubab järeldada, et kasside kodustamine sai tõenäoliselt alguse Viljaka Poolkuu piirkonnast. Sealjuures kodustati aafrika metskass viiel korral ajavahemikus 8000–6000 eKr.[10]
Hiirte ja rottide püüdjana on inimesed peale kodukassi pidanud ka teisi kaslasi – taltsutatud aafrika metskasse ja jaguarundisid.
Vana-Egiptuses palsameeriti kasse kui pühi loomi samamoodi nagu inimesi.[11]
Egiptlaste kaudu õppisid kasse tundma kreeklased. Vana-Kreekas peeti kasse luksusloomadena, sest hiiri püüdsid seal nirgid.[11]
Vana-Roomas sai kassipidamine üldiseks keisririigi ajastul. Seal võttis ta tuhkrult ja nirgilt üle hiirepüüdmise töö. Aeg-ajalt kasutati teda ka aedades muttide tõrjeks. Roomlaste kaudu levis kodukass mujalegi Euroopasse, kuigi esialgu väikesel arvul. Kassi ladinakeelne nimi cattus pärineb 4. sajandil elanud Palladiuselt.[11]
Skandinaavia mütoloogias peeti kassi Freyja lemmikloomaks. Kujutleti, et kassid veavad Freyja sõidukit.[11]
Euroopas muutus kasside pidamine taas üldiseks keskajal. Esialgu polnud temaga seotud mingeid halbu eelarvamusi ega uskumusi. Oma öise ringirändamise ja salaja hiilimise tõttu muutus ta ebausu objektiks suhteliselt hiljuti.[11]
Inimene on viinud kassi endaga kaasa kohtadesse, kus looduslikult väikekiskjad varem puudusid. Teadaolevalt on kass seetõttu põhjustanud vähemalt 33 linnuliigi väljasuremise.[12]
Liigitus
Nüüdisaja kodukasse liigitatakse pika- ja lühikarvalisteks. Pikakarvalistest peetakse Eestis eriti angoora ja pärsia kasse, lühikarvalistest euroopa kodukassi ja siiami kassi[viide?]. Aretatud on ka karvutuid kassitõuge, näiteks sfinks, ja sabata kasse, näiteks mani kass.
Käitumine
Kass päeval peamiselt puhkab ja magab nagu teisedki kaslased, öösiti peab jahti. Saagile – närilistele, lindudele ja teistele väiksematele loomadele – läheneb ta hiilides. Kass armastab saagiga mängida, enne kui ta surmab. Kass magab ööpäevas tavaliselt 12–16, mõned kassid kuni 20 tundi. Kodukassid, kes ei käi väljas harjuvad üsna ruttu inimese elurütmiga. Toakassid mängivad veidi aega enne magamaminekut ja siis magavad öösel. Hommikul ärkavad koos inimestega ning kui majarahvas on lahkunud magavad jälle.
Häälitsused
Kaslaste häälitsused koosnevad näugumisest, kurrumisest, urisemisest, nurrumisest ja kähisemisest. Kass võib näuguda inimesele kuuldamatutel sagedustel. Osa sellest on kassidel ühine (suuremate kaslastega on ühised madalamad helid), osa on omane üksnes kassidele, osa on õpitav.
Kurrumine on alati positiivne. Madala tooniga kurrumine tähistab tavaliselt kutset. Kõrgema tooniga kurrumine on üldiselt lihtsalt sõbralikkuseavaldus. Kurrumine võib lõppeda näugatusega, mida võib võtta täpsustusena.
Urisemine on alati negatiivne, kui ei ole tegu mänguga. Madal aeglane urisemine on hoiatus, millele rünnakut peaaegu kunagi ei järgne (näiteks, kui teine kass tuleb söömise ajal segama). Intensiivsem ja kõrgem urisemine, mis võib lõppeda madala kõrgeneva näugumisega, eelneb üldiselt kaklusele, ent üritab veel kaklust ära hoida.
Kähisemine on alati väga negatiivne, isegi mängu puhul võib näidata liialdamist. Kähisemine eelneb tihti vahetult rünnakule, isegi kui vastane proovib põgeneda.
Nurrumine väljendab rahulolu mõnusa keskkonnaga, rahulolu määra näitab nurrumise intensiivsus. Kui kass on haige või suremas, siis võib ta üritada ennast kurrumisega rahustada, lõdvestada. Kass võib üritada end nurrumisega maha rahustada ka siis, kui miski teda häirib, näiteks süllevõtmine.[13]
Näugumise kasutusalad kattuvad teiste häälitsuste kasutusaladega (siin on ainult üldnäited, arvestamata täpse intonatsiooni ja sellest tulenevate tähendusvarjunditega). Vali kime näugumine, mis lõpus madalamaks muutub, on hoiatus. Vali kime näugumine on pulmakutsung. Madal madalduv järsult lõppev näugatus on üldiselt kutsung. Väga kõrge tooniga piiksumisega kutsub ema poegi.
Enamasti on näugumise tähendus inimesele intuitiivselt enam-vähem arusaadav, ka inimesele, kes pole varem kassidega kokku puutunud.
Kasside kehamärgid koosnevad liikumisest. Ohu korral ajavad kassid turja küüru, see väljendab hoiatust. Kõrvade lidusseajamine on hoiatus. Füüsiline kontakt väljendab üldiselt positiivset suhtumist, kui ei ole tegu võitlusega. Pilgud ja muu on samuti mitmesuguse aimatava tähendusega.
Lisaks kasutavad kassid suhtlemiseks lõhnasid.
Toitumine
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Sibulamürgistus
Pikemalt artiklis Sibulamürgistus
Kõiki laukude perekonna taimi peetakse kassidele ebasoovitavateks toiduaineteks. On vähetõenäoline, et kassid sööksid toorest sibulat, kuid valmistoitudes sisalduva sibulafragmentide tõttu võib neil sibulas leiduvate keemiliste ainete toimel erütrotsüütidele, nn sibulamürgistus tekkida [14] mida diagnoositakse Heinz body anemia na.
Seadustes
Eestis on inimestel tänapäeval mitmete kohalike omavalitsuste loomapidamsie eeskirjadega keelatud koerte ja kasside hulkuma laskmine.[15]
Soomes asus 2003 aastal jõusse seadus, mis lubab, mõnede eranditega, kasse koduloomadena vabapidamisel hoida.[16][17]
Vaata ka
Viited
- ↑ "Loomade elu", 7. kd, lk 267
- ↑ "A ja O". Tallinn, Valgus 1987, lk 133
- ↑ Reference Guides. Cynthia Kahn. The Merck Veterinary Manual, 9th Ed. 2008 Merck & Co., Inc.
- ↑ "A ja O" 1987, lk 135
- ↑ Hypertension in Dogs and Cats. Vaadatud 26.09.2013
- ↑ "A ja O" 1987, lk 130
- ↑ "A ja O" 1987, lk 129
- ↑ "A ja O" 1987, lk 154
- ↑ CNRS. Un chat apprivoisé à Chypre, plus de 7000 ans avant J.-C., aprill 2004.
- ↑ 10,0 10,1 Carlos Driscoll, J. Clutton-Brock, A. Kitchener, S. O'Brien. Les premiers chats apprivoisés. – Pour la Science, nr 384, oktoober 2009, lk 2009, 64–70.
- ↑ 11,0 11,1 11,2 11,3 11,4 Antiigileksikon, kd 1, lk 235
- ↑ Juha Valste, Suomen Luonto 9/2005
- ↑ Bruce Fogle. "Tunne oma kassi", Varrak 1997 (puudub täpne lehekülg)
- ↑ Foods That Are Hazardous to Cats, veebiversioon (tarve 24.07.2015)(inglise keeles)
- ↑ Alo Lõhmus, Seadus keelab kassil omapäi kõndida, Maaleht, 4. juuni 2015. Vaadatud 22.11.2015
- ↑ Iranda, Kissojen vapaa liikkuminen, 15.05.2015. Vaadatud 22.11.2015
- ↑ Järjestyslaki. Vaadatud 22.11.2015
Välislingid
 |
Vikisõnastiku artikkel: kass |
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Kass |
- Lõviosa kassidest on nakatunud inimestele kanduva parasiidiga 15.10.2015
- Must, Lassen, Jokelainen. Seroprevalence of and Risk Factors for Toxoplasma gondii Infection in Cats in Estonia. Vector-Borne and Zoonotic Diseases, 15(10):597–601
- Kassisõprade foorum
- Kassidel on teaduslikult tõestatud holistilised ravivõimed: nende nurrumine tervendab rakke ja alandab stressi, 17. märts 2015
- Piilume lemmikloomade psühholoogiasse: miks koerad ja kassid omavahel läbi ei saa?, Lemmikloom.ee, 29.05.2015
- Kasside haigused
- Reighard, Jacob, Jennings, Herbert Spencer, Anatomy of the cat, New York, H. Holt and Company, 1901