Kuningas

See artikkel on monarhist; malendi kohta vaata artiklit Kuningas (male); filmi kohta vaata artiklit Kuninganna (film); mängukaardi kohta vaata Kuningas (mängukaart)

Kuningas (või kuninganna) on riigipea nimetus enamikus monarhistliku korraga riikides. Tänapäeva maailmas omavad kuningad sageli vaid esindusfunktsiooni ning sümboolset võimu. Reeglina on kuningatiitel sünnijärgne, harvemini on kuningas valitav.

Sõna kuningas tuleneb muinasgermaani sõnast *kuningaz, algse tähendusega sugukonna, kogukonna, hõimu, rahva juht. Samast pärinevad vanaskandinaavia konungr, taani konge, saksa könig, alamsaksa könnig, hollandi koning, norra konge, rootsi kung ja konung, soome kuningas. Retkejuhte kutsuti merekuningaiks.

Otsene seos kuningaga on leedu kunigaikštisel (suurvürst, Magnus Princeps, samuti kunigu kunigas või didysis kunigas), samas lihtsalt kunigas tähendab tänapäeva leedu keeles katoliku preestrit, kuningat kutsutakse aga karalius.

Kuningast tuleneb ka läti kungs 'isand', 'härra', 'peremees'. Kuningat kutsutakse karalis, vürsti kņazs.

Muinas-Eestis kutsuti kuningaks (Läti Henriku princeps 'esimene') isandate-senioride seisusest valitud juhti.

Kuningat kõnetatakse kõnetlusvormeliga Tema Majesteet.

Tänapäeva kuningatiitlid on (lühendatud kujul)

Bahreini kuningas
Belgia kuningas
Bhutani kuningas
Hispaania kuningas
Jordaania kuningas
Kambodža kuningas
Lesotho kuningas
Malaisia kuningas
Madalmaade kuningas
Maroko kuningas
Norra kuningas
Rootsi kuningas
Saudi Araabia kuningas
Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi kuningas
Svaasimaa kuningas
Taani kuningas (praegu valitseb kuninganna)
Tai kuningas
Tonga kuningas

Vaata ka