Naiskodukaitse

Naiskodukaitse

Naiskodukaitse liiliarist
Deviis	Minu kohus!
Asutatud	2. september 1927, taasasutati 20. september 1991
Juhtkond	Naiskodukaitse keskjuhatuse esinaine Airi Tooming
Peaorgan	Kaitseliit
Allorganisatsioonid	Naiskodukaitse Alutaguse ringkond Jõgeva ringkond Harju ringkond Lääne ringkond Järva ringkond Põlva ringkond Rapla ringkond Pärnumaa ringkond Saaremaa ringkond Sakala ringkond Tallinna ringkond Tartu ringkond Valga ringkond Viru ringkond Võrumaa ringkond
Veebileht	Koduleht

Naiskodukaitse (NKK) on 2. septembril 1927 Kaitseliidu ülema käskkirjaga asutatud Kaitseliidu naisorganisatsiooni õigusjärglane. Põhikirja kohaselt on Naiskodukaitse üheks põhiülesandeks panustada riigikaitsesse ja ühiskonna arengusse läbi Kaitseliidu ülesannete täitmises osalemise ja sellest lähtub ka suur osa organisatsiooni tegevusest. Naiskodukaitsjate juhtlause on ajalooliselt olnud "Minu kohus!"

Naiskodukaitse taasasutati 20. septembril 1991, esinaiseks sai Dagmar Mattiisen.

Juhtimine

2020. aasta seisuga juhib Naiskodukaitset koos esinaise pr Airi Toominguga kuueliikmeline keskjuhatus koosseisus: Küllike Tammeveski, Taive Saar, Ave Paavo, Ave Rallmann, Eda Leola ja Liisa Pedoksaar.

Naiskodukaitse esinaised läbi aegade:

• 1927–1936 Mari Raamot (1872 Tarvastu – 1966 New York)
• 1937–1940 Erika Oskar-Männik (1894 Viljandi – 1971 Viljandi)
• 1992–2005 Dagmar Mattiisen
• 2006–... Airi Tooming

Lisaks jaguneb Naiskodukaitse regionaalselt 15 ringkonnaks vastavalt maakonnapiiridele, iga ringkond omakorda jaoskondadeks. Ringkondi ja jaoskondi juhivad viieliikmelised juhatused, mis koosnevad vabatahtlikest naiskodukaitsjatest. Iga juhatuse eesotsas on esinaine ning tema aseesinaine.

Ülesanded

• Osaleda koostöös Kaitseliiduga Eesti iseseisvuse ja põhiseadusliku korra kaitsel ning kodanike julgeoleku kindlustamisel.
• Levitada isamaalisi aateid ja süvendada rahvuslikke tundeid Eesti rahvas.
• Aidata kaasa rahva kaitsetahte kasvatamisele.
• Koolitada oma liikmeid, õpetades neid välja vajalike erialaliste tegevuste jaoks ja suurendades nende toimetulekuvõimet hädaolukordades.
• Suurendada kodanikualgatusliku tegevuse kaudu naiste ühiskondlikku aktiivsust.
• Pakkuda liikmetele ja teistele isikutele võimalusi ning väljaõpet rahva igapäevaturvalisuse suurendamiseks ja keskkonnasäästliku eluviisi väärtustamiseks.
• Väärtustada pere ja naise rolli ühiskonnas.

Tegevus

Naiskodukaitse väljaõpe jaguneb baasväljaõppeks, erialaväljaõppeks, juhtide õppeks ja instruktorite õppeks. Naiskodukaitse baasväljaõppe (BVÕ) eesmärgiks on anda kõikidele liikmetele alusteadmised, mis võimaldavad neil organisatsioonis tegutseda ja erialaselt spetsialiseeruda. Liikmele on üldjuhul kohustuslik läbida baasväljaõpe täies mahus kahe aasta jooksul pärast organisatsiooniga liitumist. 

Pärast baasväljaõppe läbimist valib liige endale eriala, millele spetsialiseeruda. Erialad, millele Naiskodukaitses spetsialiseeruda saab, on avalikud suhted, meditsiin, side ja staap, toitlustamine, kultuur, sport, formeerimine ja noortejuht. Igas ringkonnas on moodustatud ülalmainitud erialagrupid, igal erialagrupil on grupijuht, kes koordineerib grupi tegevust.

Juhtide ja instruktorite õpe viiakse läbi Kaitseliidu Koolis. Erialaseid üle-eestilisi kursuseid viib läbi ka Naiskodukaitse.

Üle aasta toimub üleriigiline NKK spordilaager, lisaks korraldatakse väiksemaid kohapealseid laagreid. Osaletakse Kaitseliidu suvepäevadel, võidupüha paraadil, laske- ja muudel spordivõistlustel. Populaarseks on kujunenud eneseületamist nõudev patrullvõistlus Naiskodukaitse koormusmatk. Meestega võrdselt on NKK võistkonnad osalenud ka Eel-Ernal, Erna retkel, Põrgupõhja retkel, Admiral Pitka luureretkel ja lugematul arvul väiksematel võistlustel.

Loomulikult tähistatakse Eesti Vabariigi aastapäeva ja võidupüha, lisaks veel Naiskodukaitse aastapäeva, Kaitseliidu aastapäeva ja Naiskodukaitse mälestuspäeva.

Liikmeskond

NKK liikmed jagunevad tegev-, noor-, au- ja toetajaliikmeteks.

1. Tegevliige on vähemalt 18-aastane naissoost Eesti kodanik, kes tunnistab Naiskodukaitse eesmärke ning osaleb Naiskodukaitse tegevuses ja väljaõppes.
2. Noorliige on 16-18-aastane naissoost Eesti kodanik, kes tunnistab Naiskodukaitse eesmärke ning osaleb Naiskodukaitse tegevuses ja väljaõppes.
3. Toetajaliige on vähemalt 18-aastane Eesti või välisriigi kodanik, kes tunnistab Naiskodukaitse eesmärke ja aitab oma tegevusega kaasa nende saavutamisele.
4. Auliige on Naiskodukaitse ees silmapaistvate teenete omamise eest Naiskodukaitse auliikmeks valitud Eesti või välisriigi kodanik.

31. detsembri 2019 seisuga on Naiskodukaitses üle Eesti enam kui 2600 liiget.

Koosseis

Naiskodukaitse jaguneb 15 ringkonnaks: Alutaguse, Jõgeva, Harju, Lääne, Järva, Põlva, Rapla, Pärnumaa, Saaremaa, Sakala, Tallinna, Tartu, Valga, Viru ja Võrumaa. Ringkonnad jagunevad omakorda jaoskondadeks.

Õigused ja kohustused

Õigused:

• võtta osa Naiskodukaitse väljaõppest ja muust tegevusest;
• olla valitud Naiskodukaitse kollegiaalsetesse organitesse või valitavale kohale käesolevas põhikirjas kehtestatud korras;
• saada Naiskodukaitse liikmele kehtestatud ergutusi, soodustusi ja hüvitusi;
• kanda kehtestatud korras Naiskodukaitse vormiriietust, embleeme ja tunnuseid.

Kohustused:

• võtta osa Naiskodukaitse väljaõppest ja tegevusest vastavates juhendites kehtestatud ulatuses ja korras;
• täita juhatuste otsuseid ning juhtide seaduslikke käske ja korraldusi;
• tasuda liikmemaksu.

Ajalugu

Naiskodukaitse (NKK) loodi 2. septembril 1927 Kaitseliidu ülema käskkirjaga Kaitseliidu eriorganisatsioonina. Naiskodukaitse asutamise põhjuseks sai asjaolu, et riik ootas Kaitseliidu ülesehitamisel abi kõigilt oma kodanikelt.

1. detsembril 1924 Nõukogude Venemaa poolt Eestis mahitatud kommunistlik riigipöördekatse andis tõuke NKK arengule.

Detsembris 1924 loodi esimesed NKK jaoskonnad – siis küll Kaitseliidu naisüksuste nime all. Esimeseks nende hulgas võib pidada Kaitseliidu Tallinna Maleva Kalevi malevkonna juurde Eesti Naisseltsi Tallinna juhatuse poolt ellu kutsutud naisüksust "Lindade kompanii". NKK loomisel oli eeskujuks paljuski Soomes juba populaarsust võitnud samalaadne organisatsioon Lotta Svärd, mis loodi 1921. aastal sealse Kaitseliidu toetuseks.

NKK oli oma aja kohta väga edumeelne naisorganisatsioon. Sellesse kuulumine oli ühiskonnas prestiižne, sest liikmeks vastuvõtmisel kaaluti soovijaid väga hoolikalt. Enamuse liikmeskonnast moodustasid vastutust kanda oskavad ja haritud naised nagu taluperenaised, õpetajad, kontoriametnikud. Enne Teist maailmasõda kuulus NKK ridadesse pea 17 000 liiget üle Eesti. NKK juhtkond koosnes eranditult Eesti ühiskonnas tuntud ja tunnustatud tegelastest.

Kaitseliidu eriorganisatsioonina töötasid NKK jaoskonnad samanimeliste Kaitseliidu üksuste juures. NKK peamised tegevusvaldkonnad olid majandus-, toitlustus-, sanitaar- ja propagandaala.

27. juunil 1940 likvideeriti NKK koos Kaitseliidu ja teiste eriorganisatsioonidega kohe pärast juunipööret 27. juunil 1940.

17. veebruaril 1990 võeti Kaitseliidu taastamisel aluseks kunagised programmdokumendid ning ajutises põhikirjas sätestati muuhulgas ka Kaitseliidu naisorganisatsiooni loomine.

30. märtsil 1990 Kongutas ja suvel Järvakandis tehti esimesed, kuid käegakatsutavate tulemusteta jäänud katsetused NKK taasloomiseks. Hoolimata esialgsetest ebaõnnestumisest, ei loobutud NKK taasasutamise ideest. Kaitseliit püüdis saavutada kunagist taset ning seetõttu sooviti kindlasti ellu kutsuda ka eriorganisatsioonid.

20. septembrit 1991 on peetud NKK tegelikuks taasasutamise kuupäevaks, kuna pärast seda on NKK pidevalt tegutsenud.

1997. aastal tähistas NKK oma 70. aastapäeva. Selleks ajaks oli kehtestatud kord Naiskodukaitsesse astumiseks, olid olemas liikmekaardid, eelarvelised vahendid oma tegevuse planeerimiseks ja mis kõige tähtsam – oli olemas stabiilne liikmeskond. Samast aastast pärinevad NKK keskorgani juures ka esimesed dokumendid ringkondade tegevusest ja organisatsiooni liikmeskonnast.

1998 – hakati korraldama ringkondade esinaiste õppepäevi. Töötati välja NKK ühtne vormiriietus. NKK osales esimest korda pärast iseseisvuse taastamist võidupüha paraadil.

2002. aasta jaanuaris kinnitas Kaitseliidu keskkogu NKK üldlipu ja teenetemedali. Naiskodukaitsele annetas lipu Toronto Eesti Võitlejate Ühing, mis anti Naiskodukaitsele üle 23. juunil 2002 Põlvas.

2003 – Naiskodukaitsjaid hakatakse kaasama Kaitseliidu moodustatavatesse üksustesse.

2006 – Naiskodukaitse esinaiseks valitakse Airi Tooming (Neve).

2008–2009 – ringkondades asuvad tööle palgalised instruktorid.

2008 – ringkondades hakatakse korraldama ühtset nelja mooduliga baasväljaõpet, mis ühtlustas oluliselt varasemat piirkondlikku väljaõpet.

2010 – Keskkogul kinnitati esimene arengukava perioodiks 2010–2013.

2013 – tööd alustasid NKK sümboolikakomisjon ja NKK ajalookomisjon. Seoses uue Kaitseliidu seadusega valiti esimest korda Naiskodukaitse esindajad Kaitseliidu keskkogule.

2016 – kinnitati Ohutushoiu kursuse õppekava.

2018 – anti vabatahtlike initsiatiivil välja "Ole valmis!" mobiilirakendus, kust leiab juhiseid erinevates olukordades käitumiseks, soovituslike koduste varude nimekirjad, kasulikud telefoninumbrid otsehelistamise võimalusega jne.

Välislingid

• Koduleht
• Naiskodukaitse : 1925–1933 Teos digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR