Pahk

Pahk, ka gall ja granuloom on farmaatsias ja bioloogias termin, mis tähistab mõnede taimede lehtedel, võrsetel, okstel või tüvel putuka elutegevuse tagajärjel taimekoest kujunenud kasvajataolisi moodustisi.^[1]

Pahkade tekitajaiks on mitmed putukad erinevatest putukaseltsidest, näiteks pahkvaablased (Cynipidae), pahksääsklased (Cecidomyiidae), pahklestad (Eriophyidae), pahktäilased (Adelgidae), aga ka bakterid jt. Nende eritatavad ained kutsuvad taimes esile kudede paikse vohangu. Seda kasutavad putukad enda elupaigana.

Türgi galle (Gallae turcicae) esineb portugali tammel ja neid põhjustab pahklane Cynips tinctoria. Hiina gallid (Gallae chinensis) tekivad hiina sumahhil (Rhus chinensis) ja nende tekitajaks on lehetäi Schlechtendalia chinensis.

Türgi gallide teket põhjustav emasputukas muneb lehe sisse munad. Need ärritavad lehekude. Pahklase mune ümbritsev parenhüümkude hakkab vohama ja tekib pahk. Pahas areneb tõuk, kes eritab parkainerikast tumepruuni massi. Täiskasvanud putukas aga närib paha seina augu ja väljub, kui mingil põhjusel ta seda teha ei jõua siis hukkub.

90% Kesk-Euroopas tuntud 170 pahamoodustajatest putukatest elutseb tammedel.^[2]

Ungari gallid (Gallae hungaricae) tekivad hariliku tamme lehtedel pahklase Cynips lignicola elutegevuse tagajärjel. Harilikult tammelt saadakse ka inglise galle, neid tekitab Adleria kollari.

Galle kasutatakse droogina ja neid kogutakse sügisel. Tamme-pahkvaablase tekitatud pahad tammelehtedel, nn tammeõunad on oma parkainete sisalduse tõttu alates 2. sajandist kuni varauusajani, aga mõnes kohas 20. sajandini üks musta tindi koostisosi^[3]^[4].

Vaata ka

Viited

↑ Ain Raal. "Maailma ravimtaimede entsüklopeedia". Eesti Entsüklopeediakirjastus. 2010. Lk 381-382
↑ Ain Raal. "Seitse tervendavat puud". Tartu Ülikooli Kirjastus. 2012. Lk 130
↑ "J. Lehtaru. Raudgallustindi korrosioon. - Renovatum anno 2006, lk 16" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 17. detsember 2018. Vaadatud 17. detsembril 2018.
↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 18. detsember 2018. Vaadatud 17. detsembril 2018.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)

[1] Ain Raal. "Maailma ravimtaimede entsüklopeedia". Eesti Entsüklopeediakirjastus. 2010. Lk 381-382

[2] Ain Raal. "Seitse tervendavat puud". Tartu Ülikooli Kirjastus. 2012. Lk 130

[3] "J. Lehtaru. Raudgallustindi korrosioon. - Renovatum anno 2006, lk 16" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 17. detsember 2018. Vaadatud 17. detsembril 2018.

[4] "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 18. detsember 2018. Vaadatud 17. detsembril 2018.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)

[1]

[2]

[3]

[4]