Location via proxy:   [ UP ]  
[Report a bug]   [Manage cookies]                
Mine sisu juurde

Pulau Pinangi osariik

Allikas: Vikipeedia
"Penang" suunab siia. Saare kohta vaata artiklit Pinangi saar.
Pulau Pinangi osariik
malai Pulau Pinang
Pindala: 1032 km²[1]
Elanikke: 1 740 400 (2020)[2] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 1686 in/km²
Pealinn: George Town
Ametlikud keeled: malai keel
Pulau Pinangi asukoht Malaisia koosseisus

Pulau Pinang (ka lihtsalt Pinang või Penang) on üks kolmeteistkümnest Malaisia Föderatsiooni kuuluvast osariigist. See asub Malaka poolsaare looderannikul Malaka väina ääres. Piirneb põhja ja ida poolt Kedahi osariigiga, lõuna poolt Peraki osariigiga ning lääne poolt Malaka väina ja Indoneesiale kuuluva Sumatra territoriaalvetega.

Osariigi pealinn George Town sai linnaõigused 1957. aastal, millega see oli esimene linn Malaisias. 1974. aastast kuulub kogu Pinangi saar linna halduspiiridesse. Lisaks Pinangi saarele kuulub osariigi koosseisu mandriosa, mida nimetatakse Seberang Peraiks. Seberang Perai sai linnaõigused 2019. aastal ning see on rahvaarvult kolmas linn Malaisias.

Pinangi kogupindala on kõigest 1032 ruutkilomeetrit. Ainult Perlise osariik on veel väiksema pindalaga.

Pinang tekkis 18. sajandi lõpus, mil Suurbritannia hõivas saare. Tolle ajani hõredalt asustatud saarest kujunes atraktiivne sihtkoht, kuhu kolisid paljud eri rahvuse esindajad. India-Hiina kaubateel asuv Pinang kujunes oluliseks kaubalinnaks, millest on saanud üks mitmekultuurilisema rahvastikuga ja industrialiseerunud osariike Malaisias.

Nimi

[muuda | muuda lähteteksti]

Pulau Pinangi nimi tuleb malaikeelsest sõnast "pinang", mis tähendab beetlipalmi (Areca catechu). Otsetõlkes tähendab Pulau Pinang "Beetlipalmi saart".[3] Nime sai osariik Suurbritannia ülemvõimu ajal, kui saarel hakati Cornwallise kindluse ümbruses beetlipalmi kasvatama.[4]

Fort Cornwallis

Pinangi saare algne nimi oli Pulau Ka Satu ehk "esimene saar". See nimi tuli tolleaegselt kaupmehelt, olles Lingga-Kedahi kaubateel esimene suuremat sorti ja eraldatud saar. 1786. aastal muudeti nimi brittide poolt, tollase Walesi printsi George IV tulevase sünnipäeva puhul, Walesi Printsi saareks (Prince of Wales Island).[3] Enne Pinangi nime kinnistumist 19. sajandi teisel poolel kasutasid Seberang Perai elanikud saare kohta ka nimekuju Tanjong Penaga. Osariigi pealinna George Towni nimetatakse mõnikord tänapäevalgi piirkonnas Tanjongiks.[4]

Eesti keeles on osariigi põhiline nimikuju Pulau Pinang. Lühendatud rööpnimena võib kasutada nii Pinangi kui ka inglise keeles kasutatud Penangi, kuid lühinimi võib viidata ka Pinangi saarele.[5][6]

Riigihaldus

[muuda | muuda lähteteksti]

Osariigi ametlik keel on malai keel. Enamik sildid on kirjutatud malai ja inglise keeles, mõned ka hiina keeles.[3]

Seadusandlikku võimu osariigis täidab Pulau Pinangi Osariigi Seadusandlik Kogu ehk osariigi parlament. Seadusandlik kogu koosneb 40 valitud esindajast. Samuti on osariigis moodustatud 13 föderaalset valimisringkonda, kust valitakse esindajad Malaisia parlamendi alamkotta.[7]

Täidesaatvat võimu osariigis täidab Pinangi osariigi valitsus. Vaatamata piiratud võimule mängib valitsus olulist rolli taristu- ja arendusprojektide koordineerimisel, välisinvesteeringute (eriti tootmise ja turismi valdkonnas) meelitamises ning ärisõbraliku keskkonna tagamises. Peamiselt tegutseb osariigi valitsus usu- ja maateemadega. Pinangi valitsus on suuresti sõltuv Malaisia föderaalvalitsuse tahtest, sest suur osa rahastusest tuleb Kuala Lumpurist.[1]

Sümboolika

[muuda | muuda lähteteksti]
Pinangi haldusjaotus

Osariigil on oma lipp, vapp ja hümn.[8]

Lipul sümboliseerivad:

  • Sinine sümboliseerib saart ümbritsevat merd
  • Valge sümboliseerib rahu
  • Kollane sümboliseerib õitsengu märki
  • Puu viitab saarel kasvatatud beetlipalmile, kust pärineb ka saare nimi.

Haldusjaotus

[muuda | muuda lähteteksti]

Pulau Pinang jaguneb 5 distriktiks (Daerah): Timur Laut (ingliskeelne nimi Northeast Penang Island), Barat Daya (Southwest Penang Island), Seberang Perai Utara (North Seberang Perai), Seberang Perai Tengah (Central Seberang Perai) ja Seberang Perai Selatan (South Seberang Perai).[7] Distriktid jagunevad omakorda mukimideks ja linnadeks. Pinangi osariigis on 81 mukimi ja 17 linna.[9]

Pinangi saar Seberang Perai
Distrikt Timur Laut Barat Daya Seberang Perai Utara Seberang Perai Tengah Seberang Perai Selatan
Mukimid 6 22 16 21 16
Linnad (Bandar) 9 2 2 2 2

Rahvastik

[muuda | muuda lähteteksti]
Pinangi rahvastikutihedus (2020)

Demograafiline seis

[muuda | muuda lähteteksti]

Penangis elas 2021. aasta seisuga 1 774 405 inimest, kellest enam kui pooled elavad Seberang Prais. Elanikkond on mitmerahvuseline, noor ning meeste ja naiste vahel võrdselt jaotunud. Osariigi elanikkonnast on üle 72% tööealised (vanuses 15–64 aastat). Elanikkonna peamised vanuserühmad on 0–14 (20%), 20–29 (20%) ja 30–39 (17%) eluaastat.[3][10] George Towni linna piires elab 1,8% kogu Malaisia elanikkonnast. Linn moodustab 2,3% riigi SKP-st ning 2,2% riigi tööhõivest.[1]

Üle 82% Penangi elanikest elab linnapiirkondades, mistõttu on Pinang rahvastikutiheduse poolest Malaisias teisel kohal ja rahvaarvu poolest kaheksandal kohal, hoolimata osariigi väiksest pindalast.[11] Rahvastikutihedus on kõige suurem Timur Lauti distriktis, George Towni vanalinnas (vähemalt 106 inimest 100 ruutmeetri kohta). Rahvastikutiheduselt teine kõige tihedamalt asustatud ala on Seberang Perai Utara distriktis asuv Butterworthi linn.[1]

2021 aastal täheldati osariigis esmakordselt rahvaarvu kahanemist. Samuti on järk-järgult kasvamas eakate osakaal osariigis. 2021. aastal oli eakate osakaal 7,1%, 2022. aastal 7,5%.[12]

Pinangi elanike arv[1]
Aasta 1980 1991 2000 2010 2021[10]
Elanike arv 954 638 1 116 801 1 313 449 1 561 383 1 774 405

Rahvuslik kuuluvus

[muuda | muuda lähteteksti]

Osariigi suurimad rahvused on malaid (40,7%), hiinlased (41,3%) ja indialased (9,4%).[10] Osariigi ametlik riigikeel on malai keel, mida räägivad peamiselt emakeelena osariigis elavad malaid. Osariigis elavad hiinlased räägivad peamiselt hokkieni, kantoni või teochewi murret. Paljud kohalikud oskavad ka inglise keelt ja enamik Pinangi elanikke valdab rohkem kui kahte keelt. Paljud kohalikud räägivad emakeelena manglish'i, mis on inglise keele baasil loodud kreoolkeel, milles segunevad hiina keel ja paljud "omaksvõetud" malai ja inglise keele sõnad. Keele grammatiline struktuur pärineb hokkieni murdest.[3]

Rahvastiku kujunemine

[muuda | muuda lähteteksti]

Kuigi Pinangi saarel on asustusest märke juba kiviajast alates, oli saar kuni Suurbritannia koosseisu minekuni väga hõredalt asustatud.[4] Kui britid saare omandasid, elas seal hinnanguliselt mõnisada malaid. Pärast Suurbritannia võimu alla minekut asusid saarele elama lainetena mitmed eri rahvad. Paljud Kedahi elanikud pagesid Pinangi Siiami rünnakute eest. Suure osa immigrantidest moodustasid hiinlased – kõigepealt Madalmaade Melakast, hiljem Lõuna-Hiinast.[13] Lisaks sellele kolisid osariigi aladele inimesed Indiast, Malaka poolsaarelt, Ḥaḍramawtist, Euroopast, Burmast ja Siiamist.[14]

Mitmekeelne tänavasilt George Townis

Stabiilne ja avatud valitsus ning migratsioon andsid võimaluse rahvaarvul rahus kasvada. Teise maailmasõja alguseks elas Pinangis juba 300 000 elanikku.[14] Pinangi saarel moodustasid enamuse hiinlased. Nende levinum emakeel oli hokkien, mille kohalik murre oli George Towni lingua franca.[15][16][17] 1950. aastatel moodustasid hiinlased saare 400 000 elanikust ligi 300 000.[13]

Malaisia osana on Penangi rahvastik kiiresti kasvanud. Osariigi rahvaarv kasvas aastatel 1980–2018 keskmiselt 2,2% aastas, suurim kasv toimus aastatel 2000–2010. Suurenenud on malaide osakaal osariigis, mis nüüd moodustab umbes 41% elanikest, seega peaaegu sama, mis hiinlaste osakaal.[18] 2020. aastatel on Pinangis olnud murekohaks rahvaarvu paigalejäämine ja mõnetine vähenemine, peamiselt seoses elukalliduse tõusuga. Osariigi kogurahvastik on mõnel aastal vähenenud ning eakate osakaal on asunud tõusma.[12]

Loodus

[muuda | muuda lähteteksti]

Pulau Pinangi osariik asub Kagu-Aasias, Malaka poolsaare looderannikul Malaka väina ääres. Pinang kuulub Malaisia koosseisu, paiknedes poolsaare Malaisias, riigi loodeosas.[19][20]

Pinang koosneb ovaalsest Pinangi saarest ja ristkülikukujulisest mandriosast, mis koosneb täielikult Seberang Perai linnast (ajalooliselt Wellesley provints). Osariigi pealinn George Town on nime saanud Suurbritannia kuninga George III järgi ja tänapäeval kuulub linna koosseisu kogu Pinangi saar.[3][21] Osariigi kogupindala on kõigest 1032 ruutkilomeetrit, millega Pinang on Perlise järel väikseim Malaisia osariik.[22] Pinangi saar moodustab pindalast 293 ruutkilomeetrit.[20]

Bukit Bendera vaade George Townile (2023)

Pinang piirneb mandril põhjas ja idas Kedahi osariigiga, lõunas Peraki osariigiga. Pulau Pinangi lõunapiiril on piiriks Keriani jõgi, mis on ka kolme osariigi kokkupuutepunktiks.[23] Pinangi-Kedahi põhjapiiri moodustab Muda jõgi, kust osariik saab umbes 80% oma joogiveest.[24] Saart eraldab mandrist 8 kilomeetri laiune Pulau Pinangi väin, mis kuulub Malaka väina koosseisu (kuigi saar on mandriga ühendatud sildade kaudu).[3][25] Merel piirneb Pinang Indoneesiale kuuluva Sumatra saare territoriaalvetega.[26]

Pinnamood

[muuda | muuda lähteteksti]

Mereäärse piirkonnana on kogu Pulau Pinang suhteliselt tasane ja madal. Peaaegu 98% kogu Pinangi territooriumist asub vähem kui 500 meetri kõrgusel merepinnast ja üle 70% maast on alla 5% kaldu. Pinangi saare rannikut ümbritsevad kitsad rannikutasandikud, ulatuslikuimad on need saare kirdeosas, kus osariigi pealinn George Town kasutab ära väinas tekkinud soodsat sadamakohta.[1][20]

Saare sisemaa on mägisem ja graniitne. Kõrgendik, mida nimetatakse Bukit Benderaks, koondab endas mitmeid üle 700 meetri kõrguseid tippe. See asub pealinna keskusest 6 kilomeetri kaugusel, Barat Daya ja Timor Lauti distriktide piiril. Saare kõrgeim punkt on 740 meetrit.[20] Kõrgendikus asub 130-aasta vanune vihmamets, mis on osariigi rohelisteks kopsudeks ja saare bioloogilise mitmekesisuse üheks peamiseks kohaks. Mitmed saare jõed, sealhulgas ka George Townist läbi voolav Pinangi jõgi, saab alguse Bukit Bendera kõrgendikult.[1][27]

Malaisia ühe linnastunuima osariigina moodustavad märgatava osa Pinangist linnapiirkonnad. Urbaniseerumise ja reostamise tõttu on Pinangi loodus märgatavalt kannatanud, näiteks kuulutati läbi pealinna voolav Pinangi jõgi surnud jõeks, sest selles ei leitud vee-elustikku.[11] Raadamise mõjul on Pinang kaotanud 2000. aasta seisuga võrreldes rohkem kui poole oma metsaaladest. Metsa asemele on peamiselt loodud uusi inimasulaid või põllumaid. Peamiselt toimub uusarendus Pinangi saarel Barat Daya distriktis ja mandril Seberang Perai Utara ning Seberan Perai Selatani distriktides.[1] Kiirelt kasvanud rahvaarvu tõttu on Pinangi valitsus algatanud tehissaarte projekti, plaanis on luua kolm tehissaart Pinangi saarest lõunasse.[26][28]

Mussoonkliima Pinangi saarel

Kliima

[muuda | muuda lähteteksti]

George Townis on sademete hulk keskmiselt 2700 millimeetrit aastas. Kõrgeim sademete hulk on oktoobris ja mais. Ühelgi kuul ei ole sademete hulk vähem kui 75 millimeetrit. Vihma sagedust mõjutab künklik sisemaa, mis sõltuvalt mussoontuulte suunast jätab vihma kätte vaid osariigi kirde- või edelaosa, takistades vihma levikut saarel.[20]

Kuu keskmine temperatuur rannikul on 27°C, Bukit Bendera kõrgendikul on keskmiselt 5°C külmem.[20][27] Aastane keskmine temperatuur on ajavahemikul 1951–2012 tõusnud 1,8°C võrra. Õhukvaliteedi tase on Pinangis peaaegu igal pool alla globaalse keskmise, erandiks on vaid Pinangi kõrgendik, mistõttu esineb osariigis keskmisest rohkem südame- ja kopsuhaigusi.[1]

Pinangi jõgi

Looduslikud ohud

[muuda | muuda lähteteksti]

Pinangis esineb sageli üleujutusi, seda peamiselt puuduliku torutuse ja tihedalt täisehitatud linnapiirkonna tõttu. Kliimamuutused ja meretaseme tõus on üleujutuste sagedust tõstnud. Ligikaudu 49% suurematest teedest, 40% koolidest, 30% haiglatest, 6% politseijaoskondadest ja 11% tuletõrjejaoskondadest asuvad jõe- ja vihmavee üleujutusohu piirkonnas. Perioodil 1991–2018 esines 62 üleujutust, põhjustatud peamiselt tugevast vihmast ja mussoontuultest või jõgedest. Üleujutustes hukkus 498 inimest ja sajad tuhanded inimesed pidid sisepõgenikena kodud maha jätma.[1]

Osariiki on mõjutanud ka üksikud maavärinad, kuid oluliselt väiksemal määral. Suuremad maavärinad toimusid 1976., 1991. ja 2015. aastal. Maavärinad on põhjustanud Malaisias nii majanduslikku kahju kui ka hukkunuid, kuid osariik ei ole seismiliselt väga aktiivses piirkonnas.[1] See-eest on kaugemad maavärinad mõjutanud Pinangi, 2004. aasta India ookeani maavärina tagajärjel tekkinud tsunamis hukkus osariigis 52 inimest. Osariik oli tsunamist kõige raskemini mõjutatud kogu Malaisias.[29]

Ajalugu

[muuda | muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklis Pulau Pinangi ajalugu

Varajane ajalugu

[muuda | muuda lähteteksti]

Arheoloogilised leiud näitavad, et Pulau Pinang ja Seberang Perai olid asustatud juba eelajaloolistel aegadel. Esimesed tõendid pärinevad Guar Kepah' piirkonnast Seberang Perais, kus 1860. aastal avastati 3000–4000 aasta vanused inimjäänused koos kivist tööriistade, keraamikakildude ja toidujäänustega. Pulau Pinangilt leitud kivikirved viitavad neoliitikumi ajastule ja on vähemalt 5000 aasta vanused, näidates varase põllumajanduse arengut.[4]

Varaseim teadaolev asustus Pulau Pinangil pärineb vähemalt 5. sajandist, kui piirkonnas toimus kaubavahetus India piirkonna ja Ida-Aasia vahel. Kaubandusteede strateegiline asukoht tegi saare atraktiivseks peatuspaigaks ränduritele ja kaupmeestele, sealhulgas Sumatral asuvatele Rawa hõimu kogukondadele, kes arendasid kontakte Kagu-Aasias mõjuka Sri Vijaya impeeriumiga. Ajalooliste allikate järgi kujunesid väiksemad asulad hiljem kaubavahetuse ja palverännakute transiitpunktideks.[30]

1400. aasta paiku asutati Malaka poolsaarel oluline kauplemise keskus Melaka. Melaka koos oma sadama ja ümbruskonnaga, sealhulgas ka Pinangiga, kujunes oluliseks osaks kaubandusvõrgustikust, mis ühendas Aasiat ja Euroopat. Piirkond oli oluline peatuskoht Zheng He merereisidel, mille mõjudel sattusid piirkonda Hiina migrandid ja kaupmehed, mis süvendas piirkonna rolli kaubandusvõrgustiku keskusena.[30][31]

Üks esimesi inglise kaupmehi, kes saareni jõudis, oli kapten James Lancaster. Ta saabus piirkonda 1591. aastal laeval Edward Bonaventure, mis oli osa Briti kaubandusmissioonist Ida-Indiasse. Lancaster jõudis Pulau Pinangile 1593. aastal pärast peatust Pulau Rimaul. Ta kirjeldas saare rannikut olevat asustatud tihedalt kasvavate mangroovide ja sääskedega, mis pakkus varjupaika piraatidele. Lancasteri külastuse ajal oli saar piraatluse keskpunkt, sest piraadid pääsesid saarelt hästi ligi Malaka väina läbivatele kaubalaevadele.[11][30]

Pinangi piiride kujunemine

18. sajandil olid tulevase Pulau Pinangi alad asustatud, näiteks on leitud Datok Keramati piirkonnast matmispaiku ja jälgi elanikest vähemalt 1705. aastast. Pulau Pinang ja Seberang Perai kuulusid tollal Kedahi sultanaadi koosseisu. Lisaks elasid malailased Batu Ubani, Sungai Kluangi ja mitmeid teisi piirkondi.[4]

Briti koloonia

[muuda | muuda lähteteksti]

1786. aastal vallutas Pinangi Suurbritannia kapten Francis Light. Kedahi sultan Abdullah Mukarram Shah tegi katse saart tagasi vallutada, kuid ebaõnnestus ja pidi Lightiga 1791. aastal rahu sõlmima. Saar läks Briti Ida-India Kompanii kontrolli alla ning Light rajas saarele George Towni, millest sai peagi Briti India neljas presidentkonnalinn.[4]

1800. aastal läks Briti Ida-India Kompanii kontrolli alla ka Seberang Perai, mis sai uueks nimeks Province Wellesley. Selle tagas Kompanii ja Kedahi sultani Dhiauddin Mukarram Shah II vahel sõlmitud leping, mille esimeses punktis sätestati, et kuni britid valitsevad Pulau Pinangil ja vastavatel mandri aladel, maksab Kompanii iga-aastast tasu 10 000 riiali Kedahi ja Perlise asevalitsejale. Leping tühistas ka 1791. aastal sõlmitud lepingu.[4]

Pinangi sadam 20. sajandi alguses

Pinang kujunes Suurbritannia võimu all sõjaliseks ja kaubanduslikuks keskuseks, mis ühendas Aasiat läänemaailmaga. 1826. aastal liideti Pinang Singapuri ja Melakaga, moodustades Väinaasundused (Straits Settlements), mis allusid otse Briti koloniaalvõimule. See võimendas Pinangi tähtsust kaubanduses veelgi, tuues piirkonda rohkem Hiina ja India kaupmehi.[31]

1827. aastal avatud Suessi kanal kiirendas märkimisväärselt kaupade transporti Euroopast Aasiasse. Pinang tähtsus kaubanduslinnana, mis ühendas omavahel Lõuna-Hiina merd ja India ookeani, tõusis veelgi. 1890. aastatest 1940. aastateni arenes Pinang kiiresti. Kolooniasse saabus hulgaliselt eri rahvustest inimesi, sealhulgas hiinlasi, indialasi ja eurooplasi. Linnast kujunes multikultuuriline ja -religioosne keskus, kus erinevad kogukonnad elasid kõrvuti ja säilitasid oma kultuuripärandi.[31]

Kuninglik Merejalavägi vabastamas George Towni (1945)

Teise maailmasõja ajal, aastatel 1941–1945, okupeeris Jaapan Penangi. Okupatsioon mõjutas sügavalt piirkonna majandust ja ühiskonda. Pärast sõda taastas Suurbritannia võimu Pinangis.[31]

Malaisia osariik

[muuda | muuda lähteteksti]

1957. aastal saavutas Malaisia iseseisvuse ja Pinang ühines Malaisiaga. See muutis osariigi varasemast rohkem sõltuvaks uue keskvalitsuse poliitikast. 1969. aastal eemaldati Pinangilt vabakaubanduslinna staatus, mis tõi kaasa majanduslanguse ja tõsise töötuse. Et majandust elavdada, otsustas osariigi valitsus rajada tööstusparke, meelitades kohale uusi ettevõtteid ja investeeringuid. Peaminister Lim Chong Eu juhtimisel kujunes Pinang 1970. aastatel elektroonika- ja tootmiskeskuseks, tõmmates ligi rahvusvahelisi ettevõtteid, nagu Intel ja AMD. See muutus aitas taaselustada piirkonna majandust ja vähendada tööpuudust.[24]

2008 aastal sai George Town UNESCO maailmapärandi staatuse, tunnustades selle ainulaadset kultuurilist ja ajaloolist väärtust. Tunnustus tõstis osariigis kultuuriturismi ning tugevdas Pinangi positsiooni rahvusvahelisel areenil.[24]

Majandus

[muuda | muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklis Pulau Pinangi majandus
Bandar Sri Pinang, George Towni linnaosa (2024)

Pinang on üks Malaisia juhtivaid turismi-, tehnoloogia- ja meditsiiniturismi keskusi. Suurema osa majandusest moodustavad teenindussektor, eriti turism, ja tööstussektor. Teenindussektor moodustab 51,4% osariigi SKT-st.[31]

Teenindussektorile järgneb tööstussektor, mille SKT osakaal on 42,8%. Peamine Pinangi tööstusharu on elektroonika- ja elektrotehnika (E&E) tööstus.[20] Pinang kujunes elektroonika- ja tootmiskeskuseks 1970. aastatel tollase peaministri Lim Chong Eu juhtimisel, kes suutis sellega taaselustada vabakaubandussadama positsioonist kaotatud majandusliku võimekuse. Mitmed rahvusvahelised ettevõtted, nagu Intel ja AMD, asusid Pinangis tegutsema. Pinang mängib olulist osa eriti ülemaailmses pooljuhitööstuses, moodustades umbes 8% pooljuhitootmise tugiteenusest.[1] Pinangis asuvad ka mitmed suured tööstuspargid, näiteks Bayan Lepasi, Perai ja Batu Kawani tööstuspargid, kus toodetakse kõrgtehnoloogia, lennunduse ja biotehnoloogia tooteid.[32]

Pinang on tuntud ka toiduainete töötlemise ja ekspordi poolest. Saare maapiirkondade elanikud kasvatavad riisi, köögivilju ja puuvilju.[20] Eriti tugev on kohalik halāl-toodete tööstus, mis toetab ka kogu osariigi piires tegutsev Pinangi rahvusvaheline halāl keskus (Penang International Halal Hub), mis pakub tuge toiduainete töötlejatele, eriti halal-nõuetele vastavate toodete eksportimiseks.[32]

Majanduse kujunemine

[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast George Towni asutamist oli Suurbritannia koloonia varajane majandus tihedalt seotud kaubandusega. Britid kasutasid Pinangi baasina Aasias kaubandustegevuse tugevdamiseks, arendades India ja Hiina vahelist kaubavahetust. Selleks sobis Pinangi strateegiline asukoht, mis aitas murda Madalmaade monopoli Malaka väinas. Peamised kaubad, mida Pinangis vahetati, olid vürtsid, tina, tee ja siid.[3][33]

19. sajandi lõpus kujunes Pinang hadži-palverändurite oluliseks kogunemispunktiks. Piirkonnas arenes religioossete raamatute ja muude islamiga seotud kaupade müük, mida eksportisid Indoneesiast ja Lähis-Idast pärit kaubandusühendused. Lisaks tekkis Pinangis trükikodade tööstus, mida juhtisid Rawa kogukonna liikmed ja mis toetas kohaliku kirjanduse levikut.[3][30]

20. sajandil, eriti pärast vabakaubandussadama staatuse kaotust 1960. aastatel, keskendus Penangi majandus rohkem elektroonika ja pooljuhtide tootmisele, tuues piirkonda rahvusvahelised ettevõtted ja muutes osariigi oluliseks tootmiskeskuseks Aasias.[3][30]

Taristu

[muuda | muuda lähteteksti]
Pinangi sild (2012)

Pinangi sadam ja rahvusvaheline lennujaam on olulised logistika keskused, mis toetavad ekspordi ja impordi toiminguid, pakkudes head ühendust nii kohalike kui ka rahvusvaheliste turgudega. Lennujaamas on plaanitud luua halāl-logistika keskus, et edendada halāl-sertifitseeritud toodete liikumist üle maailma [32]

Saar on ühendatud mandriga kahe silla kaudu: esimene on Penangi sild, mis ulatub Gelugorist Seberang Peraisse ja on 13,5 kilomeetrit pikk, ning teine on Sultan Abdul Halim Muadzam Shahi sild, mis on 24 kilomeetri pikkune. Lisaks toimub transport saare ja mandri vahel ka praamiga.[1][20]

Kohalik teedevõrk on hästi arenenud, pakkudes ühendusi saare linnade ja äärelinnade vahel, kus peamiseks liikluskoridoriks on Jelutongi kiirtee, mis ühendab George Towni ümberkaudsete piirkondadega.[20] Kuigi teede taristu on heal tasemel, on avalik ühistransport Penangis vähearenenud, sest seda pakub vaid üks, 2007. aastal tegevust alustanud bussifirma Rapid Penang. Bussiliiklus ei kata täielikult kõiki saare piirkondi, mistõttu on sihtkohta jõudmine tihti aeganõudev ja ei soodusta ühistranspordi kasutamist. 2015. aasta seisuga kasutasid vaid 15% elanikest bussi transpordivahendina.[1][34] Käimas on projekt Penang2030, millega arendadakse Pinangi osariigi liikuvust ja ühistranspordi kasutust, üritades seda muuta rohelisemaks.[35]

Eluasemekulud on Penangis viimastel aastatel tõusnud, mis on muutnud elamispinna kättesaadavuse noortele ja madalama sissetulekuga elanikele keerulisemaks. Piiratud maa ja tiheda asustuse tõttu on kinnisvara hinnad kasvanud, eriti Pinangi saarel, kus eluaseme nõudlus on kõrge. See seab väljakutseks nii madala kui ka keskmise sissetulekuga inimeste omadandada taskukohane eluase Pinangis.[1] Olukorra leevendamiseks on valitsus plaaninud ehitada kolm tehissaart, kuhu peaks elama asuma 300 000 elanikku.[28]

Kultuur

[muuda | muuda lähteteksti]
George Town, Pulau Pinangi pealinn

Pinangi pealinn on George Town on tuntud oma ainulaadse arhitektuuri ja linnaruumi poolest, mis on tugevalt mõjutatud koloniaalajastust ja mitmekultuursest elanikkonnast. Linnas asub üle 5000 ajaloolise hoone. Nende hulgas võib leida traditsioonilisi poekodasid, bangalosid, mošeesid, kirikuid, Hiina ja Hindu templeid, administratiivhooneid, kaubandus- ja äriehitisi ning veekülasid (Clan Jetties), mis on rajatud vee kohal olevatele vaiadele. Erinevate elamukvartalite tõttu on linn üks keerukamalt hallatavaid UNESCO maailmapärandeid.[36]

Religioon

[muuda | muuda lähteteksti]

Osariigis on esindatud on neli suurt religiooni – islam, budism, hinduism ja kristlus. Ametlik riigireligioon on islam, kuid osariigis kehtib usuvabadus. Budism, kristlus, hinduism, sikhism, taoism ja muud usundid on vabalt praktiseeritavad – moslemite mošeed, hinduistlikud ja budistlikud templid ning kristlikud kirikud on levinud kogu Pinangi territooriumil.[3]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ 1,00 1,01 1,02 1,03 1,04 1,05 1,06 1,07 1,08 1,09 1,10 1,11 1,12 1,13 1,14 "CITY SCAN: Penang, Malaysia". World Bank Group. Washington, D.C. 11. september 2020.
  2. ↑ https://www.dosm.gov.my/v1/index.php?r=column/cthemeByCat&cat=117&bul_id=akliVWdIa2g3Y2VubTVSMkxmYXp1UT09&menu_id=L0pheU43NWJwRWVSZklWdzQ4TlhUUT09
  3. ↑ 3,00 3,01 3,02 3,03 3,04 3,05 3,06 3,07 3,08 3,09 3,10 "Basic Information". Penang360. Vaadatud 9. novembril 2024.
  4. ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 4,5 4,6 "Sejarah". Penangi osariigi valitsus. Vaadatud 9. novembril 2024.
  5. ↑ "Pulau Pinang". Eesti Keele Instituut. Vaadatud 9. novembril 2024.
  6. ↑ "Pinang". Sõnaveeb. 14. veebruar 2023. Vaadatud 9. novembril 2024.
  7. ↑ 7,0 7,1 "Map of Penang State". Visit Selangor. Vaadatud 9. novembril 2024.
  8. ↑ "Jata, Bendera dan Lagu". Penangi osariigi valitsus. Vaadatud 9. novembril 2024.
  9. ↑ "SENARAI KOD DAERAH DAN MUKIM: PULAU PINANG" (PDF). Malaisia Sisekaubanduse ja Elukalliduse Ministeerium. 2018.
  10. ↑ 10,0 10,1 10,2 "Penung in numbers". Penung2030. Vaadatud 9. novembril 2024.
  11. ↑ 11,0 11,1 11,2 LAI, CHEE HUI; TAN, DAVID T.; CHAN, NGAI WENG; ZAKARIA, NOR AZAZI (september 2018). "APPLYING A SYSTEM THINKING APPROACH TO EXPLORE ROOT CAUSES OF RIVER POLLUTION: A PRELIMINARY STUDY OF PINANG RIVER IN PENANG STATE, MALAYSIA" (PDF). United Nations University: 1442.
  12. ↑ 12,0 12,1 Xian, Liew Jia (30. detsember 2022). "'Penang's population is shrinking'". The Star.
  13. ↑ 13,0 13,1 KÜCHLER, JOHANNES (1965). "PENANG'S CHINESE POPULATION: A PRELIMINARY ACCOUNT OF ITS ORIGIN AND SOCIAL GEOGRAPHIC PATTERN" (PDF). Asian Studies: 435–458.
  14. ↑ 14,0 14,1 Guan, Yeoh Seng; Leng, Loh Wei; Nasution, Khoo Salma; Khor, Neil (2009). Penang and Its Region: The Story of an Asian Entrepôt. NUS Press. Lk 10–25. ISBN 978-9971-69-423-4.
  15. ↑ Küchler, Johannes (1965). "PENANG'S CHINESE POPULATION: A PRELIMINARY ACCOUNT OF ITS ORIGIN AND SOCIAL GEOGRAPHIC PATTERN" (PDF). Asian Studies: 441-442. George Town is generally known as a town in which Hokkien is used as the lingua franca. Indeed Hokkien is the mother tongue of almost 50 per cent of the Penang Chinese (1957 Pop. Cens.Rep. No.3, p. 9). The predominance of Hokkien cannot be clearly traced from these maps because no further differentiation of the legend was possible. Therefore, the Cantonese speech group seems to be nearly as strong as the Hokkien group. This wrong impression may 'be' explained by the fact (as shown in the associations' constitutions) that the Cantonese are more tightly organized according to places of origin than the Hokkien group in which surname associations seem to play the main role.
  16. ↑ Qi, Koh Aun (september 2017). "Penang Hokkien and its Struggle for Survival". New Naratif. By the time Malaysia achieved independence in 1957, the population census that year noted that there were 113,943 Hokkien people living in Penang, representing the largest sub-group (38%) within the local ethnic Chinese population, followed by the Cantonese (16.5%) and Teochews (9.8%).
  17. ↑ Yin, Jovita Junilla Tan Pei (detsember 2015). "A Study of Chinese Dialect Loss among Young Chinese in Penang" (PDF). Lk 21. Since Hokkiens were the largest majority when the Chinese first settled in Penang and also due to the advantage of their arrival in Penang way before the other Chinese ethnic groups, the Hokkien dialect became the lingua franca of the Chinese until the early twentieth century when followers of Dr. Sun Yat-Sen pushed for the use of Mandarin instead. It was even used as the medium of instruction in major Chinese schools in Penang before these schools officially switched to Mandarin. Although the Hokkien dialect is no longer the lingua franca of Penang, it is still widely used throughout Penang. [...] To date, the Hokkiens are still predominantly the largest Chinese dialect group in Penang
  18. ↑ "THE STATES Of MALAYSIA". abcmalaysia. 2005.
  19. ↑ "PENANG, MALAYSIA". Universiti Sains Malaysia. Vaadatud 10. novembril 2024.
  20. ↑ 20,00 20,01 20,02 20,03 20,04 20,05 20,06 20,07 20,08 20,09 "Penang". Britannica. 24. september 2024. Vaadatud 10. novembril 2024.
  21. ↑ "PENANG STORIES: Penang's a City". myPenang. Vaadatud 10. novembril 2024.
  22. ↑ Bedford, Sam (27. september 2018). "A Guide to Malaysia's States and Regions". Culture Trip.
  23. ↑ Zubir Mohd, Yunus (15. oktoober 2016). "Kerian menjadi titik sempadan Perak, Kedah, Pulau Pinang". BH.
  24. ↑ 24,0 24,1 24,2 Sinnappan, Arulldas (3. aprill 2021). "Whose river is it anyway? Penang-Kedah war of words frustrates farmers". The Vibes.
  25. ↑ "Build a bridge to connect Penang Island to the Malaysian mainland". Institution of Civil Engineers. Vaadatud 10. novembril 2024.
  26. ↑ 26,0 26,1 Mok, Opalyn (29. detsember 2017). "Proposed reclamation far from international maritime border, says Penang exco". Malay Mail.
  27. ↑ 27,0 27,1 Ruppert, Nadine (17. juuli 2017). "Site Description: Penang Hill". Tree Foundation.
  28. ↑ 28,0 28,1 Netto, Anil (6. jaanuar 2023). "Malaysia's stagnant population: This changes everything!". Aliran.
  29. ↑ "Tsunami that hit Penang in 2004 will never be forgotten, says father of 'miracle baby'". Malay Mail. 26. detsember 2019.
  30. ↑ 30,0 30,1 30,2 30,3 30,4 Abdullah, S., & Fathil, F. (2021). Revisit the History of Early Settlements in Pulau Pinang: The Contributions and Legacies of Rawa People. Intellectual Discourse, 29(2).
  31. ↑ 31,0 31,1 31,2 31,3 31,4 Hutchinson, Francis E. (2012). CATCHING THE WIND: Penang in a Rising Asia (inglise). Lk 21.
  32. ↑ 32,0 32,1 32,2 SINGH, CHET; RASIAH, RAJAH; TUAN., WONG YEE. From Free Port to Modern Economy.
  33. ↑ Pampus, M. (2021). Multiple Motives and a Malleable Middleman: The Founding of George Town (Malaysia). Indian Ocean World Centre Working Paper Series, 11.
  34. ↑ Hamid, Abdul; Hilmy, Ahmad; Nuh, Mohd (september 2015). "Factors Affecting Bus Ridership With Respect to Passenger Demography: A Case Study of Seberang Perai, Pulau Pinang, Malaysia". EASTS 2015 Conference.
  35. ↑ "Agenda Negeri Pintar Pulau Pinang" (PDF).
  36. ↑ "BUILDINGS". George Town World Heritage Incorporated. Vaadatud 9. novembril 2024.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Malaisia osariigid ja liidualad

Johori osariik · Kedahi osariik · Kelantani osariik · Kuala Lumpuri liiduala · Labuani liiduala · Melaka osariik · Negeri Sembilani osariik · Pahangi osariik · Peraki osariik · Perlise osariik · Pulau Pinangi osariik · Putrajaya liiduala · Sabahi osariik · Sarawaki osariik · Selangori osariik · Terengganu osariik

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Pulau_Pinangi_osariik&oldid=6761006"