Location via proxy:   [ UP ]  
[Report a bug]   [Manage cookies]                
Mine sisu juurde

Udmurtia

Allikas: Vikipeedia
Udmurdi Vabariik

vene Удмуртская Республика
(Udmurtskaja Respublika)
udmurdi Удмурт Элькун
Udmurt Elkun


Pindala: 42 100 km²
Elanikke: 1 493 356 (1.01.2021) Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 35,5 in/km²
Keskus: Iževsk
Ametlikud keeled: vene ja udmurdi
Kaart

Udmurtia (ametlik nimi Udmurdi Vabariik) on Venemaa 1. järgu haldusüksus (vabariik) Volga föderaalringkonnas.

Piirneb läänes ja põhjas Kirovi oblasti, idas Permi krai ning lõunas Baškortostani Vabariigi ja Tatarstani Vabariigiga.

Udmurtias kehtib Samara aeg. 28. märtsist 2010 kuni 26. oktoobrini 2014 kehtis Moskva aeg.

Udmurtia on valdavalt künklik tasandik, langusega lõuna ja lääne suunal. Maa põhjaosas asub Ülem-Kama kõrgustik (kõrgus kuni 330 m), lääneosas asub on kohati soostunud Kilmezi jõe äärne madalik. Lõunaosas on väiksemad Možga ja Sarapuli kõrgustik, nendevahelisel alal voolab Iži jõgi ja tema lisajõed.

Loodusvarad

[muuda | muuda lähteteksti]

Maavaradest leidub naftat, turvast, kvartsliiva, savi, lubjakivi.

Iževski kliimadiagramm

Valitseb mõõdukalt kontinentaalne parasvöötme kliima. Talv on külm, suvi suhteliselt soe. Jaanuari keskmine temperatuur on −14 ... –16 °C, juuli 17 ... 19 °C. Sademeid on aastas 400–600 mm.

Suurim jõgi on Kama, mille läte on Udmurtia kirdeosas, muud suuremad on kõik Kama jõgikonna jõed: Vjatka, Siva, , Tšeptsa, Kilmez. Uurali alasid Volgaga ühendav Kama on laevatatav.

4. novembril 1920 moodustati Votjaki autonoomne oblast Vene SFNV koosseisus.

1. jaanuar 1932 nimetas NSV Liidu Kesktäitevkomitee oblasti ümber Udmurdi autonoomseks oblastiks. Nimelt korrastati sel ajal venekeelseid rahvaste nimesid ja tsaariaegse "votjakid" asemel võeti kasutusele udmurtide omanimetus.

28. detsember 1934 võttis NSV Liidu Kesktäitevkomitee vastu otsuse, millega Udmurdi autonoomsest oblastist moodustati Udmurdi ANSV.

1990. aastal sai Udmurdi ANSV-st vastavalt Udmurdi ANSV Ülemnõukogu seadusele Udmurdi Vabariik.

2017. aastast alates on Udmurdi Vabariigi juht (vene keeles Глава) Aleksandr Bretšalov. 2000–2014 oli Vabariigi juht Aleksandr Volkov (presidendiks valitud aastatel 2000 ja 2004, nimetatud 2009).

Haldusjaotus

[muuda | muuda lähteteksti]

Vabariigi koosseisus on järgmised munitsipaalringkonnad (rajoonid) ja vabariikliku alluvusega linnad:

Rajoonid:

Linnad:

  • Votkinsk (Воткинск, Вотка)
  • Glazov (Глазов, Глаз)
  • Iževsk (Ижевск, Иж)
  • Možga (Можга, Можга)
  • Sarapul (Сарапул, Сарапул)

Maa põlisasukad udmurdid moodustasid 2002. aasta rahvaloenduse andmetel 29,3% rahvastikust. Nendele lisaks elasid Udmurtias venelased (60,1%), tatarlased (7,0%), ukrainlased. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel oli Udmurtia elanikkonnast udmurte 28,0%, venelasi 62,2% ja tatarlasi 6,7%.

Tihedamalt on asustatud maa ida- ja lõunaosa.

Suuremad asulad on:

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]