1648
Ilme
◄ |
16. sajand |
17. sajand
| 18. sajand
| ►
◄ |
1610. aastad |
1620. aastad |
1630. aastad |
1640. aastad
| 1650. aastad
| 1660. aastad
| 1670. aastad
| ►
◄◄ |
◄ |
1644 |
1645 |
1646 |
1647 |
1648
| 1649
| 1650
| 1651
| 1652
| ►
| ►►
1648. aasta (MDCXLVIII) oli 17. sajandi 48. aasta.
Sündmused maailmas
[muuda | muuda lähteteksti]- Pikk parlament katkestas läbirääkimised kuningas Charles I-ga. Sellest sai alguse Inglise kodusõja teine faas.
- 30. jaanuar – Hispaania ja Hollandi saadikud kirjutasid alla Münsteri rahule, mis lõpetas Kaheksakümneaastase sõja ja millega Hispaania tunnustas Vabariiki.
- 15.–16. mai – Münsteris vahetati Münsteri rahu ratifitseerimiskirju ning lepingu tekst loeti pidulikult ette.
- 11. juuni – Moskvas algas Soolamäss, mille põhjuseks 1646 kehtestatud kõrge soolamaks.
- Juuli – Inglise kodusõda: algas rojalistide mäss.
- 12. august – Türgi sultani Ibrahim I surmaga läks Osmanite riigis võim Mehmed IV-le.
- 17.–19. august – Inglise kodusõda: Oliver Cromwell võitis Prestoni lahingus rojaliste ja šotlasi ning hõivas Londoni.
- 24. oktoober (vkj 14. oktoober) – Saksa-Rooma keisri Ferdinand III, teiste Saksa vürstide, Prantsusmaa ja Rootsi vahel sõlmiti Vestfaali rahu, mis lõpetas ametlikult Kolmekümneaastase sõja.
- 11. november – Prantsusmaa ja Holland sõlmisid kokkuleppe jagada omavahel Saint-Martini saar Kariibi meres.
- 6. detsember – Pride'i puhastus: Oliwer Cromwelli sõjamehed kõrvaldasid parlamendist presbüterlased.
- Parlament hääletas Charles I kohtu alla andmise poolt.
- Aasta lõpus viidi vangistatud Charles I üle Hursti lossi.
- Tulevane kuningas Charles II põgenes St. Jamesi paleest Haagi.
- Bogdan Hmelnõtskõi alustas mässu Poola-Leedu vastu.
- Gian Lorenzo Bernini alustas Nelja jõe purskkaevu rajamist Roomas Piazza Navonal.
- Lagunes esimene laev, mis kandis nime HMS Dreadnought.
- Per Brahe sai uuesti Soome kindralkuberneriks.
- Bostonis hukati nõiduses süüdistatud Margaret Jones. See oli esimene selletaoline hukkamine Massachusettsis.
Sündmused Eestis
[muuda | muuda lähteteksti]- ...
Sündinud
[muuda | muuda lähteteksti]- 4. aprill – Grinling Gibbons, hollandi päritolu puunikerdaja
- 2. juuli – Arp Schnitger, saksa orelimeister
- 26. aprill – Pedro II, Portugali kuningas
- 6. september – Johann Schelle, saksa helilooja
- 9. august – Johann Michael Bach, saksa helilooja
- 12. november – Juana Inés de la Cruz, Mehhiko nunn ja luuletaja
- 20. detsember – Tommaso Ceva, itaalia luuletaja ja matemaatik
- George Jeffreys, esimene Jeffreysi parun, lordkantsler
- Giovanni Maria Capelli, helilooja
- Hannibal von Degenfeld, švaabi päritolu Venezia väejuht
Surnud
[muuda | muuda lähteteksti]- 2. veebruar – George Abbott, inglise kirjanik
- 28. veebruar – Christian IV, Taani kuningas
- 13. aprill – Martin Faber, saksa arhitekt, kunstnik ja kartograaf
- 26. mai – Vincent Voiture, prantsuse luuletaja
- 5. august – Edward Herbert, esimene parun Herbert of Cherbury, inglise õukondlane, sõjaväelane, diplomaat, ajaloolane, luuletaja ja filosoof
- 12. august – Ibrahim I, Türgi sultan
- 1. september – Marin Mersenne, prantsuse matemaatik ja filosoof
- 17. november – Thomas Ford, inglise helilooja, lautomängija, vioolamängija ja luuletaja
- 25. detsember – Claudia de' Medici, Toscana printsess ja Austria ertshertsoginna
- Emeric Cruce – prantsuse poliitiline mõtleja
Raamatuid
[muuda | muuda lähteteksti]- "The Amorous War" (draama; Jasper Mayne)
- "Hesperides" (luulekogu; Robert Herrick)