1887
◄ |
18. sajand |
19. sajand
| 20. sajand
| ►
◄ |
1850. aastad |
1860. aastad |
1870. aastad |
1880. aastad
| 1890. aastad
| 1900. aastad
| 1910. aastad
| ►
◄◄ |
◄ |
1883 |
1884 |
1885 |
1886 |
1887
| 1888
| 1889
| 1890
| 1891
| ►
| ►►
1887. aasta (MDCCCLXXXVII) oli 19. sajandi 87. aasta.
Sündmused Eestis
[muuda | muuda lähteteksti]- 13. jaanuar (vkj 1. jaanuar) – jõustus seadus, mille järgi endised kroonutalupojad pidid oma rendimaa välja ostma ja tähtajaks määrati kuni 45 aastat[1]. Kroonu- ja eramõisate talupoegade vahel kaotati erinevused maksude ja koormiste osas[1].
- 7. veebruar (vkj 26. jaanuar) – riiginõukogu otsusega taheti moodustada kõiki tüüpi üldhariduskoolide juhtimise ja nende tegevuse järelevalvamiseks direktorite (kubermangude rahvakoolides) inspektorite (maakondade rahvakoolides) ametikohad[2].
- Venestusaeg. Aprillis avaldati ringkiri, kus sätestati, et vallavalitsustes tohib teiste ametiasutustega suheldes kasutada vaid vene keelt[1].
- 22. aprill (vkj 10. aprill) – Venemaa keiser kinnitas seaduse "Vene õppekeele tarvituselevõtmisest Tartu õpperingkonna riiklikes keskõppeasutustes", mis nägi ette, et kõikides poeglastegümnaasiumides ja reaalkoolides (pluss nendega ühesuguste õigustega eragümnaasiumides) tuli 1887./1888. õppeaastast sujuvalt üle minna venekeelsele õppetööle[1].
- 15. mai (vkj 3. mai) – Suure-Jaanis asutati laulu- ja mänguselts "Ilmatar"[1].
- Venestusaeg. Aleksander III kinnitas "Ajutised täiendavad määrused algkoolide juhtimise kohta Liivi-, Kura- ja Eestimaa kubermangudes"[1].
- 27. oktoober (vkj 15. oktoober) – Lilli Suburgi eestvõttel hakkas ilmuma ajakiri "Linda. Esimene literatuurlik ja ajakohane ajakiri Eesti naisterahvale"[1].
- Narvas alustas tegevust muusikakool[1].
Sündmused maailmas
[muuda | muuda lähteteksti]- rajas Saksa elektrotehnik ja tööstur Robert August Bosch Stuttgardis tehase sisepõlemismootorite magneetode tootmiseks.
- leiutas Zürichis elav šveitsi arst Eugen Frick kontaktläätsed, mida hakkas tootma sakslane Carl Zeiss Saksamaal.
- Albert Michelson ja Edward Morley viisid läbi Michelson–Morley eksperimendi.
Sündinud
[muuda | muuda lähteteksti]- 7. jaanuar – Oskar Luts, eesti kirjanik
- 10. veebruar – Gustav Talts, eesti advokaat
- 22. veebruar – Savielly Tartakower, juudi päritolu Poola-Prantsuse maletaja
- 7. märts – Heino Eller, eesti helilooja ja muusikapedagoog
- 23. märts – Juan Gris, hispaania kunstnik
- 1. aprill – Leonard Bloomfield, USA keeleteadlane
- 11. aprill – Hans Alver, Haapsalu linnapea
- 28. mai – Jim Thorpe, USA kergejõustiklane
- 30. juuni – Victor d'Arcy, Suurbritannia kergejõustiklane
- 6. juuli – Jaan Jaago, eesti maadleja
- 28. juuli – Heranuš Aršakjan, armeenia luuletaja
- 12. august – Jaan Usin, Eesti sõjaväelane
- 23. oktoober – Hans Sumeste, eesti ajakirjanik
- 30. oktoober – Karl Mutso, eesti sõjaväelane
- 17. november – Anton Õunapuu, eesti skaudiliikumise rajaja
- 19. november – James Sumner, USA biokeemik, Nobeli laureaat 1946
- 23. november – Boris Karloff, inglise filminäitleja
Surnud
[muuda | muuda lähteteksti]- 24. märts – Ivan Kramskoi, vene maalikunstnik ja kunstikriitik
- 4. juuni – Albert-Ernest Carrier-Belleuse, prantsuse skulptor
- 30. juuni – Constantin Caspar Andreas Grewingk, baltisaksa päritolu geoloog ja arheoloog