Agrigento

Agrigento
	[ aɡriˈʤɛnto ]
itaalia	Agrigento
sitsiilia	Girgenti/Agrigentu
	Vaade Agrigentole Templite orust
	Pindala: 245 km² (2011)
	Elanikke: 55 512 (1.01.2023)
	Koordinaadid: 37° 19′ N, 13° 35′ E

Agrigento on linnaks nimetatav omavalitsusüksus (comune) Itaalias Sitsiilia maakonnas, samanimelise provintsi keskus.

Agrigento asutamisajaks peetakse aastat 580 eKr ning see oli Magna Graecia üks olulisemaid linnu. Agrigento on Empedoklese ja Pirandello sünnilinn.

Agrigento kõrgus merepinnast on 230 meetrit, asustustihedus keskmiselt 237 inimest ruutkilomeetri kohta.

Haldus

Agrigento piirneb järgmiste omavalitsusüksustega: Aragona, Cattolica Eraclea, Favara, Joppolo Giancaxio, Montallegro, Naro, Palma di Montechiaro, Porto Empedocle, Raffadali, Realmonte, Sant'Angelo Muxaro, Siculiana.

Agrigento halduspiirides asuvad järgmised fraktsioonid: Favara, Fiumenaro, Giardina Gallotti, Montaperto, San Leone Mosè, San Michele, Villaseta.

Loodus

Strateegiliselt tähtsal mäeahelikul asuva Agrigento territooriumil voolavad Sant’Anna ja Akragase jõed, edelapiiriks on Vahemere rannik.

Kolmekümne aasta (1961–1990) vaatluste andmetel on kõige jahedam kuu jaanuar (keskmine temperatuur +11,00 °C) ja kõige soojem kuu august (keskmine temperatuur +28,5 °C).

Ajalugu

Linnal on selle pika ajaloo jooksul olnud neli nime: Ἀκράγας (Akragas) kreeklastele, Agrigentum roomlastele, Kerkent või Gergent araablastele; normannidele Girgenti. Kuni 1929. aastani oli linnal sama nimi, mis rooma ajalgi, Agrigentum. Praeguse nime, Agrigento, sai linn 1927. aasta 16. juuni kuningliku dekreediga.^[4]

Agrigento polise asutajateks olid Gelast pärit kreeka kolonistid, kes andsid asulale nimeks Akragas.

Akragas kasvas kiiresti ja muutus peagi üheks rikkamaks ja kuulsamaks Kreeka kolooniaks Magna Graecias. 6.–5. sajandil eKr oli linn türannide Phalarise ja Theroni võimu all. Pärast Theroni poja Thrasydaeuse kukutamist kehtestati Akragases demokraatia. Demokraatlik valitsemiskord kukutati pärast kartaagolaste rüüstet aastal 406 eKr.

Esimese Puunia sõja ajal võitlesid linna pärast roomlased ja kartaagolased. 262. aastal eKr piirasid roomlased linna sisse ning vallutasid selle pärast kartaagolaste abijõudude purustamist 261. aastal eKr. Linna elanikkond müüdi orjusesse. Teise Puunia sõja ajal (218–201 eKr) võitlesid Rooma ja Kartaago linna pärast taas. Roomlased vallutasid linna 210. aastal eKr ja andsid sellele nimeks Agrigentum. 205. aastal eKr vallutasid kartaagolased linna küll tagasi, kuid rahulepinguga jäi linn Rooma valdusse. Linna elanikud said Rooma kodakondsuse pärast Julius Caesari surma 44. aastal eKr.

Normannid, Roger I juhtimisel, vallutasid linna 1087. aastal. II maailmasõja ajal sai linn kannatada läbi mitmete pommirünnakute.

Vaatamisväärsused

Kreeka linnast jäänud varemete kohta loe kirjutisest Templite org (Valle dei Tempi), milles kirjutatakse 1997. aastal UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud arheoloogiapargist.^[5]

Sakraalarhitektuur

Seminario vescovile

Piiskopi seminar (13. sajand)

Palazzo Steri Chiaramonte (13. sajand)
Palazzo Vescovile

Piiskopi palee (17. sajandi I pool)

Curia Arcivescovile
Biblioteca Lucchesiana
Palazzo del Boccone del Povero
Palazzi Istituto Granata
Istituto figlie di Sant'Anna
Palazzo Zirafa, praegune Palazzo Montaperto
Collegio degli Oblati

Kirikud

Cattedrale di San Gerlando

San Gerlando katedraali ehitamist alustati 12. sajandil, pühakoda valmis 17. sajandil

Santuario di San Calogero
Basilica dell'Immacolata Concezione o San Francesco

Immacolata Concezione ehk San Francesco basiilika (17. sajand)

Chiesa di Santa Maria dei Greci

Kreeklaste Santa Maria kirik, ehitati 13. sajandi alul vana kreeka templi kohale

Chiesa di San Francesco di Paola (17. sajand)
Chiesa di San Nicola 13. sajand
Chiesa del monastero di Santo Spirito (11. sajand)
Chiesa di San Biagio 13. sajand
Chiesa di Santa Maria degli Angeli (18. sajand)
Chiesa di San Vincenzo
Chiesa di San Alfonso dei liguori (16.–17. sajand)
Chiesa dell'Itria (16. sajand)
Chiesa di San Giuseppe 17.-18. sajand
Chiesa del Purgatorio o di San Lorenzo (15.–16. sajand)
Chiesa di San Pietro
Santa Lucia ehk Assunta kirik (18. sajand)
Chiesa di Santa Croce (14. sajand)
Chiesa di San Giovanni dei Teutonici
Chiesa di Santa Rosalia (17. sajand)
Chiesa di San Domenico (17. sajand)
Chiesa di San Giacomo (16. sajand)
Chiesa di San Giorgio degli Oblati (13. sajand)
Santa Maria del Soccorso ehk Badiola kirik (14. sajand)
Chiesa di San Felice Martire (Montaperto)
Chiesa del Rosario (Montaperto)
Chiesa di San Leone
Santissimo Crocifisso ehk San Vito kirik

Kloostrid

Monastero di Santo Spirito
Monastero della Raccomandata
Convento dei Padri Agostiniani
Convento di San Nicola
Convento Chiaramontano dei francesani minori
Collegio dei Padri Filippini (praegune pinakoteek)

Kultuur

Ülikool

Agrigentos asub Palermo ülikooli haru. 2008/2009 õppeaastal omandas selle 6 teaduskonnas teadmisi 3613 üliõpilast.

Infrastruktuur

Raudtee

Agrigentos on kaks raudteejaama ning kaks 19. sajandi II poolel avatud raudteeliini, Palermo-Agrigento-Porto Empedocle ja Agrigento-Caltanissetta Xirbi

Sõpruslinnad

Galerii

Porta di Ponte
Hiiglaste palee ja San Domenico kirik
Luigi Pirandello sünnikodu, ehitatud 1867
Arheoloogiamuuseum
Jaama väljak ja keskraudteejaam

Pilte Templite orust

Kreeka Concordia tempel
Gemini tempel tänapäeva linnaga tagaplaanil
Juno tempel
Zeusi templi ääreala

Viited

↑ "DiPI Online – Dizionario di Pronuncia Italiana". Originaali arhiivikoopia seisuga 9. oktoober 2018. Vaadatud 10. juuli 2013.
↑ Superficie di Comuni Province e Regioni italiane al 9 ottobre 2011, vaadatud 16.03.2019.
↑ https://demo.istat.it/?l=it
↑ "Gazzetta Ufficiale del Regno d'Italia N. 159 del 12 Luglio 1927". 1927. Vaadatud 10. juuli 2013.
↑ Agrigento templite oru park (Vaatatud 2013-07-11)

Kirjandus

De Miro Ernesto, Agrigento, Palermo 2000
De Miro Ernesto, La Valle dei Templi, Saggi di Pierluigi Cervellati, Nicolò D'Alessandro e Graziella Fiorentini, Palermo 1994
Ercoli Laura, Gli ipogei dell'antica Akragas in rapporto all'assetto geostrutturale della formazione di Agrigento, VIII Congresso Scienze della terra e trasformazione antropiche – Un rapporto in evoluzione, Roma 21–23 gennaio 1994
Griffo Pietro, "Akragas /Agrigento" – La storia, la topografia, i monumenti, gli scavi. –
Prescia Renata, Il Tempio della Concordia ad Agrigento. Dalla utilizzazione degli spazi al restauro dell'ideale greco-classicista, s.l. 2002, Estratto da: Quaderni dell'Istituto di Storia dell'Architettura – Dipartimento di Storia dell'Architettura, Restauro e Conservazione dei Beni Architettonici – Nuova serie, fascicolo 34–39 (1999–2000)
Ruggieri Tricoli Maria Clara, Agrigento: una proposta per la chiesa di S. Caterina e un museo (tesi di laurea di Angelo Lezza; relatore: Maria Clara Ruggieri Tricoli; A. A. 1994–95), Palermo 1995
Saitta Silvana, Agrigento: "luoghi dell'acropoli dimenticata", Palermo 1998
Alaimo Francesco, La leggenda di Akragas, Firenze 1991
Calogero Micciché "Girgenti: Le pietre della meraviglia...cadute", Agrigento 2006
Calogero Micciché "Gli Ipogei Agrigentini tra archeologia, storia e mitologia", Agrigento 1996

Välislingid

Koduleht (itaalia keeles)
Agrigento Templite org (itaalia, inglise, prantsuse ja hispaania keeles)
L'Area archeologica di Agrigento e il Patrimonio Unesco di Sicilia (itaalia keeles)
La ricostruzione virtuale dell'antica Akragas. (itaalia, inglise, prantsuse ja saksa keeles)
Teatro Comunale Pirandello (itaalia keeles)
Agrigento provintsi turismiportaal (itaalia, inglise, prantsuse, saksa ja hispaania keeles)
Agrigento Tg24 – Veebi-tv

[upMEK-1] "DiPI Online – Dizionario di Pronuncia Italiana". Originaali arhiivikoopia seisuga 9. oktoober 2018. Vaadatud 10. juuli 2013.

[2] Superficie di Comuni Province e Regioni italiane al 9 ottobre 2011, vaadatud 16.03.2019.

[3] ttps://demo.istat.it/?l=it

[clGuY-4] "Gazzetta Ufficiale del Regno d'Italia N. 159 del 12 Luglio 1927". 1927. Vaadatud 10. juuli 2013.

[8rzg7-5] Agrigento templite oru park (Vaatatud 2013-07-11)

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]