Location via proxy:   [ UP ]  
[Report a bug]   [Manage cookies]                
Mine sisu juurde

Ajaarvestus Eestis

Lisa lingid
Allikas: Vikipeedia

Ajaarvestusel saab eristada kahte ajamastaapi:

  • päev, nädal, kuu, aasta, sajand, aastatuhat;
  • sekund, minut, tund, ööpäev.

Neist esimest kirjeldab kalender, teist kell ja kellaaeg.

Kalender

[muuda | muuda lähteteksti]

See peatükk on tegemata, selle teeb ehk keegi teine.

Kellaaeg

[muuda | muuda lähteteksti]

Juba Läti Henriku kroonikas on kellaaega määratletud tunniajalise täpsusega. Toonane tunni pikkus varieerus sõltuvalt aastaajast. Vara-uusajal olid linnade tornikellad ainult tunde näitava osutiga.[1] Tallinnas seati esimene tunnikell üles 15. sajandi keskel Pühavaimu kiriku seinale. Esimesed teated sellest on aastaist 1434, 1438–1939 ja 1442. Niguliste kirik sai tunnikella 1469, Oleviste kirik 1527–1528[2]. Kui varasemad kellad telliti välismaistelt meistritelt, siis Oleviste kella tegid Tallinna meistrid. 16. sajandil jõudsid tunnikellad ka teistesse linnadesse. Seierkella sai pärast 1513. aasta tulekahju Pärnu Nikolai kirik.[2] Tartu raekoja tornis oli tunnikell 1590. aastatel.[3]

Aja minutilise täpsusega mõõtmiseni jõuti 17. sajandi keskpaigas.[1] Pühavaimu kiriku põhjafassaadil on 1684. aastast pärinev tunni- ja minutiosutiga kell, mille numbrilaua valmistas Christian Ackermann. Tartu praegune raekoda valmis 1789 ja sai siis ka minutiosutiga kella.[3] Ajaarvamine toimus kohaliku päikeseaja järgi. Keskpäev (kell 12) oli siis, kui päike oli lõunas ja saavutas oma päevase käigu kõrgeima punkti (tõeline päikeseaeg). Kuna tõelise päikeseaja korral ei ole ööpäevad täpselt ühepikkused, asendati see varsti kohaliku keskmise päikeseajaga, Tallinnas Tallinna ajaga. Tallinna aeg kehtis Tallinnas ametlikult 31. detsembrini (vana kalendri järgi) 1898. Aeg Tallinnas erines ajast Riias umbes 3 minutit ja ajast Tartus 8 minutit. Päikeseaeg sobis ajaarvestuse aluseks 19. sajandi lõpuni. Vajadus ühtlustatud ajaarvamise järele tekkis 19. sajandi teisel poolel seoses raudteede ja telegraafi tekkega. Maakera jaotati kahekümne neljaks 15-kraadiseks ajavööndiks, nii et igas ajavööndis erineb aeg täistunni võrra naabervööndi ajast. Maailmaaeg on Greenwichi meridiaani (nullmeridiaani) keskmine päikeseaeg, rahvusvaheline tähis GMT, 1972. aastal defineeriti maailmaaeg täpsemalt, rahvusvaheliseks tähiseks sai UTC. Maailmaaeg UTC ei erine Greenwichi ajast GMT rohkem kui üks sekund. Riigis kasutatav ajaarvestussüsteem fikseerib, kuidas riigis kasutatav kellaaeg suhestub maailmaaega. Iga ajavööndi vööndiaeg erineb maailmaajast täisarv tunde.[viide?]

Pärast Põhjasõda jäi Eesti Vene impeeriumi koosseisu ja koos raudtee jõudmisega Eestisse jõudis Eestisse ka Vene impeeriumi raudteeaeg, mis oli Pulkovo meridiaani keskmine päikeseaeg. See langes kokku Ida-Euroopa ajaga GMT+3. Tallinnas võeti Pulkovo aeg kasutusele 31. detsembril (vana kalendri järgi) 1898, kui kell 17.37 lükati kellaosuti 18.00 peale. Tartus võeti Ida-Euroopa aeg GMT+3 kasutusele juba aasta varem, 3. jaanuaril 1898 (vana kalendri järgi).[4][5]

Esimese maailmasõja ajal võttis Venemaa Inglismaa, Saksamaa ja Austria-Ungari eeskujul 1917. aastal kasutusele suveaja, 1. juulist 1. septembrini oli aeg Eestis GMT+3.[6][4] 24.-25. veebruaril 1918 kehtestas Saksa okupatsioonivõim Eestis Kesk-Euroopa aja GMT+1. Võimu vahetudes vahetus ka kellaaeg, nii oli Eesti erinevates osades erinev kellaaeg. Kogu Eestis kehtestati Tallinna aeg uuesti 10. jaanuaril 1919.[4]

Eesti on peaaegu tervenisti ajavööndis UTC+2 ja Eesti Vabariik võttis 1. mail 1921 tsiviilajana kasutusele vööndiaja GMT+2, mis on Ida-Euroopa aeg.[7]

Vööndiaeg oli Eestis kasutusel kuni Eesti annekteerimiseni Nõukogude Liidu poolt. 5. augustil 1940 kehtestati Eestis dekreediaeg GMT+3, mis oli Moskva aeg.[8]

Teise maailmasõja ajal kehtestasid Saksa okupatsioonivõimud hõivatud territooriumeil Kesk-Euroopa aja GMT+1. Kesk-Euroopa aeg jõudis Kilingi-Nõmme 7. juulil 1941 ja Osmussaarele detsembri alguses 1941.[9] Saksa okupatsiooni ajal oli 1943. aastal suveaeg GMT+2 29. märtsist kuni 4. oktoobrini. Suveaeg algas ka 3. aprillil 1944 ning kestis kuni Nõukogude vägede saabumiseni oktoobris 1944, mil Eestis kehtestati jälle Moskva aeg GMT+3.[5]

Muutumatu Moskva aeg GMT+3 / UTC+3 oli Eestis kuni 1981. aastani. Siis hakati Nõukogude Liidus rakendama suveaega. 1. aprillil kell 0.00 keerati kella tund aega edasi ja 30. septembril kell 24.00 tund aega tagasi. Nii oli see kuni 1985. aastani, kui hakati kella keerama nädalavahetusel. Suveaeg algas märtsi viimasel pühapäeval kell 2.00 ja lõppes septembri viimasel pühapäeval kell 3.00. Dekreediajale rakendatud suveaja tõttu oli kuuel kuul aastas tsiviilaeg Eestis vööndiajast kaks tundi ees: UTC+4.[5]

20. märtsi 1989 Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrusega peatati Eestis dekreediaja rakendamine.[10] Alates 26. märtsist 1989 kehtis Eestis Ida-Euroopa aeg UTC+2 ja märtsikuu viimasest pühapäevast septembrikuu viimase pühapäevani suveaeg UTC+3. 1996. aastal lükati suveaja lõpp kuu aega edasi oktoobri viimasele pühapäevale.[11] 1998. aastal nihutati kellakeeramise aega nii kevadel kui sügisel tund aega hilisemaks.[12]

Vabariigi Valitsuse määrusega nr. 206, 22.09.1998 peatati suveaja rakendamine Eestis, aasta läbi hakkas kehtima Ida-Euroopa aeg UTC+2.[13]

Vabariigi Valitsuse 21. veebruari 2002 määrusega nr. 84 muudeti Vabariigi Valitsuse 29. juuni 1999. a. määrust nr. 212 "Kohustuslike mõõtühikute ja nende kasutusalade kinnitamine". Punktile 15, milles on loetletud SI ühikud, lisati märge, et suurust aeg kasutatakse kooskõlas suveaja rakendamisega, kus suveaja algus on kell 03.00 (01.00 GMT) märtsikuu viimasel pühapäeval, kusjuures kellaosutid nihutatakse ühe tunni võrra edasi, ja suveaja lõpp on kell 04.00 (01.00 GMT) oktoobri viimasel pühapäeval, kusjuures kellaosutid nihutatakse ühe tunni võrra tagasi.[14] Nii hakati 2002. aastal jälle rakendama suveaega, nii et seitsmel kuul aastas on tsiviilaega UTC+3 ja viiel kuul UTC+2.

Eestis on kell oma maa aega näidanud kõige pikemalt varauusajast minutiosutiga kellade aja algusest 17. sajandil kuni 19. sajandi lõpuni, mil igal suuremal linnal oli oma kohalik keskmine päikeseaeg, ja Eesti Vabariigi ajal 1921–1940. Kogu ülejäänud aja on kella keeratud kord siia, kord sinna.[viide?] Ülevaade sellest, mis aega on riigikell Eestis kunagi näidanud, on koondatud tabelisse.

Tsiviilaeg Eestis
Periood Tsiviilaeg Kommentaar
Eesti Vene impeeriumi koosseisus
17. s. lõpp – 31.12.1898 Tallinna aeg Kohalik keskmine päikeseaeg
31.12.1898 – 31.12.1916 GMT+3 Tsaaririigi raudteeaeg
Esimene maailmasõda ja Vabadussõda
Periood GMT+3 GMT+4
1917 + 1.07 – 1.09
Saksa okupatsioon
Periood GMT+1 GMT+2
24/25.02.1918 – 10.01.1919 + 15.04 – 16.09 Saksa okupatsioon
10.01.1919 – 1.05.1921 Tallinna aeg Kohalik keskmine päikeseaeg
Eesti Vabariik
1.05.1921 – 4.08.1940 – + Püsiv tsiviilaeg GMT+2
Nõukogude okupatsioon ja Teine maailmasõda
Periood GMT+1 GMT+2 GMT+3
5.08.1940 – suvi 1941 – – +
28.08.1941 – 1.11.1942 – +
1942 2.11 – 31.12
1943 + 29.03 – 4.10
1944 + 3.04 – 22.09
Eesti Nõukogude Liidu koosseisus
Periood GMT+3 / UTC+3 GMT+4 / UTC+4
1944 – 1980 +
1.01.1981 – 25.03.1989 Talvine aeg UTC+3
1981 + 1.04 – 30.09
1982 + 1.04 – 30.09
1983 + 1.04 – 30.09
1984 + 1.04 – 29.09
1985 + 31.03 – 29.09
1986 + 30.03 – 28.09
1987 + 29.03 – 27.09
1988 + 27.03 – 25.09
Periood UTC+2 UTC+3
Talvine aeg UTC+2 alates 25.09.1989
1989 + 1.01 – 24.09
1990 + 25.03 – 30.09
1991 + 31.03 – 29.09
Eesti Vabariik 20.08.1991 – ...
1992 + 29.03 – 27.09
1993 + 28.03 – 26.09
1994 + 27.03 – 25.09
1995 + 26.03 – 24.09
1996 + 31.03 – 27.10
1997 + 30.03 – 26.10
1998 + 29.03 – 25.10
1999 + 28.03 – 30.10
2000 + –
2001 + –
2002 + 31.03 – 27.10
2003 + 30.03 – 26.10
2004 + 28.03 – 31.10
2005 + 27.03 – 30.10
2006 + 26.03 – 29.10
2007 + 25.03 – 28.10
2008 + 30.03 – 26.10
2009 + 29.03 – 25.10
2010 + 28.03 – 31.10
2011 + 27.03 – 30.10
2012 + 25.03 – 28.10
2013 + 31.03 – 27.10
2014 + 30.03 – 26.10
2015 + 29.03 – 25.10
2016 + 27.03 – 30.10
2017 + 26.03 – 29.10
2018 + 25.03 – 28.10
2019 + 31.03 – 27.10
2020 + 29.03 – 25.10
2021 + 28.03 – 31.10
2022 + 27.03 – 30.10
2023 + 26.03 – 29.10
2024 + 31.03 – 28.10

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ 1,0 1,1 Mati Laur. Päike ja seierid. Horisont 2/2009.
  2. ↑ 2,0 2,1 Anu Mänd. Kirikukellad keskaegses Tallinnas]. Tuna 3/2016, 47-60.
  3. ↑ 3,0 3,1 Malle Elvet. Kodanikupäeval uudistasid huvilised tornis vana raekella. Lõunaleht, 4.12.2014.
  4. ↑ 4,0 4,1 4,2 J. Wittlich. "Saksa aeg" ei sobi meile. Waba Maa, 1. nov. 1937,. Nr. 251. lk.7. Digar:[1]
  5. ↑ 5,0 5,1 5,2 Enn Kasak. Kelle kell - selle võim. Luup, 3/1998, 22-24.
  6. ↑ Kubermangu komissari teade Päevalehes nr. 142, 30.06.1917, lk. 3. Digar: [2]
  7. ↑ Riigi Teataja 1921, 33.
  8. ↑ Vabariigi Valitsuse 3. augusti 1940. a. otsus Eesti NSV territooriumil Moskva kellaaja kehtestamise kohta (Riigi Teataja 1940, nr. 93, art. 921).
  9. ↑ Valori tähetarkus, Aeg ja kalender 14. [3], vaadatud 26.04.2020.
  10. ↑ Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrus 20. märtsist 1989. a. nr. 111 (RT I 1996, 70, 1211).
  11. ↑ Vabariigi Valitsuse määrus nr. 234, 24.09.1996 (RT I 1996, 70, 1211).
  12. ↑ Vabariigi Valitsuse määrus nr. 206, 22.09.1998 (RT I 1998, 85, 1390).
  13. ↑ RT I 1999, 76, 717.
  14. ↑ RT I 2002, 22, 127.
  • Tähetorni kalendrid
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Ajaarvestus_Eestis&oldid=6751133"