Anders Lindstedt
.jpg)
Anders Lindstedt (27. juuni 1854 Sundborn – 16. mai 1939 Stockholm) oli rootsi astronoom, matemaatik ja statistik, kes on tuntud eeskätt Lindstedti-Poincaré meetodi leiutajana.
Lindstedt sündis Dalarnas maamõõtja pojana. Ta õppis Lundi ülikoolis ja lõpetas selle 32-aastaselt filosoofiadoktorina ja töötas seejärel Lundis astronoomia lektorina.[1] Ta oli Tartu Ülikoolis 1879–1883 astronoom-vaatleja ning 1883–1886 astronoomia ja rakendusmatemaatika professor.[2] Hiljem töötas Stockholmis.[1]
Lindstedt ühendas praktilise astronoomia huviga teooria vastu. Eriti põhjalikult töötas ta kolme keha probleemiga. Tema töö mõjutas Henri Poincaréd, kes jätkas Lindstedti tööd ning jõudis järeldusele, et kolme keha probleemis eksisteerivad orbiidid, mis ei ole perioodilised, ei ole lõpmatult suurenevad ega lähene piiramatult mingile punktile või kujundile. Niimoodi pandi alus kaoseteooriale. Lindstedti Tartus kirjutatud teadustööd sisaldavad võtet perioodiliste lahendite lähendamiseks harilikele diferentsiaalvõrranditele, kui tavalised häirete käsitlemise võtted ebaõnnestuvad. Seda arendas Poincaré edasi ja praegu tuntakse seda Lindstedti-Poincaré meetodina.
1886 pöördus Lindstedt Rootsi tagasi ja asus tööle Rootsi Kuninglikus Tehnikaülikoolis. Seal töötas ta kuni 1909. aastani, misjärel töötas kindlustusstatistika alal. Ta arendas pensionifondide teooriat ja töötas valitsuse komitees, mis vastutas kindlustusseaduse ja sotsiaalkindlustuse eest. Mõnda aega oli ta kindlustusettevõtete kuninglik järelevaataja.
1909 astus Lindstedt oma kohalt tagasi ja asus täiskohaga tööle kindlustuses. Ühtlasi oli ta 1909–1916 Rootsi kõrgeima halduskohtu kohtunik.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 Anders Lindstedt Svensk biografiskt lexikon. Kasutatud 19. juuli 2018.
- ↑ Tartu Ülikooli üliõpilased ja õppejõud kuni 1918 Tartu Ülikooli Raamatukogu