Antwerpeni markkrahvkond
 | See artikkel vajab toimetamist. (Märts 2015) |
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Märts 2015) |
Antwerpeni markkrahvkond (või Antwerpeni mark) koosnes alates 11. sajandist Antwerpeni ja Breda linnu ümbritsevast alast.
Päritolu
[muuda | muuda lähteteksti]Saksa-Rooma riigi keisri Otto II ajal loodi piki Lääne-Frangi riigi piiri (see piir kattus Schelde jõega) mitu marki. Esialgu oli mark piiratud piiriga Schelde jõel, aastal 994 lisas Utrechti Ansfried margile Texuandri.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]11. sajandil oli Antwerpeni mark üks Alam-Lotringi hertsogi vasalle. Keiser Heinrich IV andis aastal 1076 margi Bouilloni Godefroyle. Pärast tema surma Akko piiramisel esimeses ristisõjas nimetati markkrahviks Limburgi Hendrik I.
Aastal 1106 ühendati Alam-Lotringi hertsogkond ja Antwerpeni markkrahvkond. Pärast seda, kui keiser Heinrich VI aastal 1190 Schwäbisch Halli riigipäeval hertsogkonna kaotas, jäid alles vaid selle tiitlid ja need anti Brabanti hertsogile.
Koosseis
[muuda | muuda lähteteksti]Markkrahvkond koosnes (pärast Breda kaotamist) Antwerpeni, Herentalsi ja Lieri linnadest ning Arkeli, Rijeni, Geeli, Zandhoveni, Turnhouti ja Hoogstrateni kvartalitest.
Antwerpeni markkrahvid
[muuda | muuda lähteteksti]- 974–1002 Godefroid I
- 1005–1044 Gothelon I Suur
- 1044–1046 Gothelon II Laisk
- 1046–1065 Frederik
- 1065–1069 Gottfried III Habemik
- 1069–1070 Baudouin VI
- 1070–1076 Gottfried IV Küürakas
- 1076–1100 Bouilloni Godefroy
- 1101–1106 Hendrik I
- 1106–1139 Godfried I
- 1139–1142 Godfried II
- 1142–1190 Godfried III