Armand Lepik
Armand Lepik (ka Leppik; 24. juuli 1908 Tallinn – 15. november 1969 Tallinn) oli eesti teatrikunstnik.
Sündis lukksepa perekonnas. Lõpetas 1922 aastal Tallinna 18. Algkooli ja 1929 Riigi Kunsttööstuskooli puuvoolimise erialal. 1930–1935 aastatel töötas dekoraatorina Võru teatris Kannel (seal töötas ka näitlejana). 1935. aastast on ta Eesti Näitlejate Liidu liige. 1935–1948 aastatel töötas Vanemuises. Peale II maailmasõda, asus ta tööle Jaan Tombi nimelisse Kultuuripaleesse lavakujundajaks ja asendas seal vahel ka direktorit. Hiljem tegutses ta ETKVL klubis kunstilise juhendajana ja pedagoogina, kus õpetas tulevastele kaubandustöötajatele ja kultuurijuhtidele kirjakunsti aluseid ja kaubavitriinide kujundamist. Elu viimastel aastatel tegutses Ilmarine tehases kunstnikuna, sealt läks ta ka pensionile.
Armand Lepik on maetud Tallinna Rahumäe kalmistule.
Lavakujundusi
[muuda | muuda lähteteksti]- August Mälk – Vaese mehe ututall (1932)
- Emmerich Kálmán – Mariza (1934)
- Oskar Luts ja Andres Särev Tagahoovis (1935) ja Vaikne nurgake (1936)
- Töröki ja Emödi Tütarlaps tänaval (1936 Vanemuises)
- Anne Nichols – Iiri roos (1937 Vanemuises)
- Maksim Gorki – Põhjas (1938 Vanemuises)
- Charles Gounod – Faust (1938 Vanemuises)
- Giuseppe Verdi - Rigoletto (1939)
- Hugo Raudsepp – Kompromiss (1940)
- Burnetti ja Andres Särev – Väike lord Fauntleroy (1940)
- Giuseppe Verdi – Traviata (1941)
- Eduard Tubin – Kratt (1943)
- William Shakespeare – Tõrksa taltsutus (1945)
- Victor Léon – Lõbus talupoeg (1945)
- William Shakespeare – Suveöö unenägu (1946)
- Gioachino Rossini – Sevilla habemeajaja (1946)
- August Jakobson – Võitlus rindejooneta (1947)