Location via proxy:   [ UP ]  
[Report a bug]   [Manage cookies]                
Mine sisu juurde

Artemise tempel Ephesoses

Allikas: Vikipeedia
Artemise templi mudel Minatürgi pargis, Istanbul, Türgi

Artemise tempel Ephesoses (kreeka keeles Ἀρτεμίσιον või Artemision), tuntud ka kui Diana tempel, on jumalanna Artemisele pühendatud tempel, mis on üks seitsmest maailmaimest. Templi siseruumis, mida nimetati pühamuks, paiknes jumalanna hiilgav kuju, mida kaunistasid kalliskivid ja väärismetallid. See asus Ephesoses (tänapäeva Selçuki lähedal, İzmiri provintsis Türgi aladel) ja seda ehitati kolm korda üles, enne kui see hävitati lõplikult 401. aastal.

Artemise tempel asus vana linna – Ephesose – kõrval. Umbes 50 km lõuna pool asub moodne sadamalinn İzmir Türgis.

Hävitamised

[muuda | muuda lähteteksti]

Esimese templi hävitas 7. sajandil eKr üleujutus. See restaureeriti umbes 550. aastal eKr. Projekt valmis kümne aastaga. Teise templi hävitas aga 356. aastal eKr Herostratos, kes pani selle põlema. Hiljem ehitati see uuesti. 262. aastal kahjustasid seda goodid. 401. aastal hävitas Saint John Chrysostom templi lõplikult.[1]

Ajalugu ja ehitus

[muuda | muuda lähteteksti]
Artemise kuju

Esimene ehitus

[muuda | muuda lähteteksti]

Artemise tempel oli üks oma aja suuremaid, esimene tempel ehitati umbes 800 eKr.

Teine ehitus

[muuda | muuda lähteteksti]

Ristkülikukujuline tempel oli pärast teist ehitust 115 m (377 jalga) pikk ja 46 m (151 jalga) lai. Templi põhiplaan koosnes pearuumist ja sammaskojast. Kaks rida massiivseid sambaid pikkusega 20 m (65 jalga) ja läbimõõduga 3 m (10 jalga) asetsesid paralleelselt templi seintega. Pärast seda, kui templi vundament oli rajatud ja põrand ehitatud, hakati sambaid aegamööda plokk ploki kaupa kõrgemaks ehitama. Raskete kiviplokkide ülestõstmiseks kasutati kraanasid ja talisid, ning kui ehitise ilme hakkas juba kujunema, püstitati tema ümber tellingud.

Templil oli 127 sammast. Neid kaunistasid keerulised skulptuurid, mis kujutasid jumalate ja kangelaste vägitegusid. Iga sammas pandi kokku umbkaudu 12 ümmargusest kiviplokist, mis paigutati täpselt üksteise otsa. Samba alumine plokk oli enne paigaldamist skulptuuriks välja raiutud, kuid ülejäänud viimistlemine toimus hiljem. Kiviraidurid tahusid sambale ülevalt alla vaod, mida nimetatakse kannelüürideks.

Sarikad ja horisontaalsed puittalad moodustasid karkassi, mis hoidis katust üleval. Puitsõrestik vooderdati ning kaeti terrakotast lamedate katusekivide ja harjakividega.

Kolmas ehitus

[muuda | muuda lähteteksti]

Kolmas tempel oli veel suurem kui teine. Tempel oli 137 m (450 jalga) pikk 69 m (225 jalga) lai ja 18 m (60 jalga) kõrge, ning rohkem kui 127 sambaga. 262. aastal kahjustasid seda goodid, 401. aastal hävitas selle lõplikult Saint John Chrysostom.

Antipatros Sidonisti arvamus

[muuda | muuda lähteteksti]

Antipatros Sidonist, kes koostas esimese seitsme maailmaime nimekirja 2. sajandil eKr, ütles nii: "Ent kui ma nägin Artemisele pühendatud pühakoda, mille katus pilvi riivab, siis kahvatas ta kõrval kõik, sest väljaspool Olümpost ei kohta päike kuskil sellist ilu."

  • Templit ehitati 120 aastat.
  • Peale jumala austamise koha oli Artemise templil teinegi funktsioon: seal varjasid end riiklikud kurjategijad ja põgenenud orjad. Lõpuks kujutas Artemise tempel endast veel mitte ainult Artemise austamise kohta ja poliitilist varjupaika, vaid ka oma aja kõige suuremat panka Aasias, kuhu oli paigutatud palju eraisikute (välismaalaste, kuningate) raha.
  • Ehituse lõpetamise aastat me ei tea, see-eest on aga uskumatult täpselt teada teise templi hävitamise päev. "Sel ööl, kui sündis Aleksander Suur (Juliuse kalendri 20. juulil 356. aasta eKr), süüdati tempel."