Arula
|
See artikkel on küla kohta; perekonnanime kohta vaata artiklit Arula (perekonnanimi) |
| Arula | |
|---|---|
 | |
Pindala: 18,8 km² (2020)[1]  | |
|
Elanikke: 64 (31.12.2021)[2] | |
|
| |
|
EHAK-i kood: 1376[3] | |
| Koordinaadid: 58° 2′ N, 26° 22′ E | |
  | |
 |
Arula on küla Valgamaal Otepää vallas.
Endises Lutsu veskis tegutseb tänapäeval Lutsu turismitalu.[4][5]
Asukoht
[muuda | muuda lähteteksti]Arula külast loodes asub Meegaste, kirdes Mäha, idas Sihva, kagus Kääriku ja edelas Pringi küla. Varem olid Arula naaberkülad ka Albi kirdes, Äidu põhjas, Annimatsi idas, Lükärdi kagus ning Laane ja Meema lõunas. Küla edelaserva jääb Kuutsemägi.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Arula küla mainiti 1419. aastal kujul Arole, 1477 kujul Arrol, 1582 kujul Arrolakul ja 1638 kujul Arrulakyllo. 1900. aastast pärineb nimekuju Arola. Küla kuulus Otepää kihelkonda.[6]
Arula külas asus endise Arula mõisa süda.[6]
1977. aastal liideti Arulaga Meema küla ja Äidu asundus.[6]
Külanimi koosneb sõnast "aru" ja la-liitest. Lõuna-Eestis on aro liivasegune maa. Nähtavasti sellest külanimi tulebki, sest Arulas on just niisugune maapind. Teisalt seostatakse la-lõpulisi küla- ja talunimesid isikunimedega. See tähendaks, et Aro võib olla muistne isikunimi, ainult et sellist isikunime pole teada.[6]
Loodus
[muuda | muuda lähteteksti]Arula suurimaks järveks on Peräjärv. Küla edelaosas paiknevad ka Arula tehisjärv ja Koljaku järv ning nende vahel väike Kängsepa järv. Küla põhjaosas asub Äidu järv, kust voolab välja Voki oja, kulgedes osaliselt juba naaberküla piiridesse jäävasse Saagjärve. Pooleldi jääb naaberküla territooriumile ka Arula põhjapiiril asuv Kaanjärv. Peräjärvest kagusse jääb Vahejärv, läbi mille voolab Peräjärvest algav Arula oja.
Peräjärvest põhja jääb Rebaste soo ja lõunasse muistne asulakoht. Peräjärvest läänes ja Vahejärvest põhjas paikneb Kõllimägi, mille tipp asub 191,8 meetri kõrgusel merepinnast. Küla kõrgeim punkt asub aga Arula tehisjärvest põhja jääval Kuutsemäel (217,4 m).
Küla edelaosast saab alguse Laatre jõgi.
Kultuurimälestised
[muuda | muuda lähteteksti]Kultuurimälestisena on muu hulgas arvele võetud Arula põhjapiiril asuv Palupera ja Arula valla piiripost.
Tuntud isikuid
[muuda | muuda lähteteksti]Arulas Uibolaane talus sündis eesti tehnikateadlane Aleksander Kink. Kuutse talus on sündinud proosakirjanik ja luuletaja Mats Traat ning Madsa talus skulptor Ferdi Sannamees. Arulast pärineb ka Eesti hüdroloogia rajaja August Velner.
Kirjanik Alide Ertel elas elu lõpul õe juures Arulas Alajärve talus ja 1950. aastast sama talu piirimail Päästjärve lähistel Mõtsatares. Ta on maetud Puka kalmistule.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Maa-amet, vaadatud 21.11.2020.
- ↑ Statistikaameti statistika andmebaas, vaadatud 1.07.2024.
- ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 9.06.2014.
- ↑ Lutsu talu
- ↑ "Lutsu veski". Veskivaramu.
- ↑ 6,0 6,1 6,2 6,3 Eesti kohanimeraamat, lk 51.
