Austraalia ja Okeaania

Austraalia ja Okeaania maailmajagu

Austraalia ja Okeaania riigid

Austraalia ja Okeaania on maailmajagu.

Austraalia ja Okeaania pindala on 9 037 695 km² ja elanike arv 40 360 349.

Austraalia ja Okeaania maailmajagu hõlmab Austraalia mandril koos ümberkaudsete saartega ja Vaikses ookeanis asuva Okeaaniaks nimetatava saarteala (Polüneesia, Mikroneesia ja Melaneesia). Neist Melaneesia, mille nimi tähendab 'mustad saared', hõlmab Indoneesia idaosa, Paapua Uus-Guinea, Saalomoni Saared, Vanuatu, Uus-Kaledoonia ja Fidži. Mikroneesia, mille nimi tähendab 'väikesed saared', jääb Melaneesiast põhja ning hõlmab Karoliinid, Mariaanid, Marshalli saared, Kiribati saared ja Nauru. Polüneesia, mille nimi tähendab 'palju saari', jääb mõlemast itta, peamiselt läänepoolkerale, ning ulatub Hawaii saartest põhjas Uus-Meremaa ja selle juurde kuuluvate saarteni lõunas ja Lihavõttesaareni idas.

Pindalalt on Austraalia ja Okeaania kõige suuremad riigid Austraalia (7,692 miljonit km²), Indoneesia (Austraaliasse ja Okeaaniasse jääb sellest 360 750 km²) ning Paapua Uus-Guinea (462 840 km²). Elanike arvult on suurimad Austraalia (24,4 miljonit) ja Paapua Uus-Guinea ( 7 miljonit).

Suuremad saared on Uus-Guinea (786 000 km²), Lõunasaar (151 215 km²) ja Põhjasaar (113 729 km²).

Austraalia ja Okeaania on ainus maailmajagu, mida läbib kuupäevaraja. Suurem osa maailmajaost jääb idapoolkerale. Läänepoolkerale jäävad Samoa, Ameerika Samoa, Niue, Cooki saared, Prantsuse Polüneesia, Kiribati, Pitcairn, Hawaii ja Lihavõttesaar.

Kosmosefoto

Kliima

Ekvaator läbib Austraaliat ja Okeaaniat umbes keskelt. Seetõttu kuulub enamik sellest ekvatoriaalsesse, lähisekvatoriaalsesse, troopilisse ja lähistroopilisse kliimasse. Üksnes äärmine lõunaots ulatub parasvöötmesse.

Enamik Austraaliast ja Okeaaniast jääb lõunapoolkerale. Seetõttu on seal suvi üldiselt aastavahetuse paiku. Maailmajao kõige kõrgem õhutemperatuur +53 °C on mõõdetud Austraalias Queenslandi osariigis Cloncurrys, kõige madalam −18 °C Austraalias Uus-Lõuna-Walesi osariigis Holbrookis. Suurim aastane sademete hulk on mõõdetud Hawaii Kauai saarel (12 090 mm), väikseim aastane sademete hulk Lõuna-Austraalia osariigis William Creekis (126 mm) .

Pinnamood

Austraalia ja Okeaania kõrgeimad riigid on Paapua Uus-Guinea (Wilhelmi mägi, 4509 m) ja USA (Mauna Kea, 4205 m).

Siseveed

Suuremad järved on Austraalias asuvad Eyre'i järv ja Torrens, mille pindala sõltub oluliselt sademetest, aga nende suurim mõõdetud pindala on olnud vastavalt 9500 ja 5700 km².

Pikimad jõed on Austraalias asuvad Murray (2375 km) ning selle lisajõed Murrumbidgee (1485 km) ja Darling (1472 km).

Asustus

Suurimad linnad on Austraalias asuvad Sydney ( 5 miljonit elanikku), Melbourne (4,6 miljonit) ja Brisbane (2,3 miljonit) ning Auckland (1,4 miljonit) Uus-Meremaal.

Vaata ka

• Australaasia
• Austraalia ja Okeaania maad