Bad Harzburg

Bad Harzburg
Pindala: 65,5 km² (2017)
Elanikke: 21 738 (31.12.2022)
Koordinaadid: 51° 53′ N, 10° 34′ E
Valla asend Goslari kreisis

Vaade Burgbergilt

Bad Harzburg on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Goslari kreisis.

Linna pindala on 65,42 km². 31. detsembril 2015 elas seal 21 735 inimest. Linn asub Harzi põhjaservas ning on tunnustatud mineraalvee spaa ja klimaatiline tervisekuurort.

Geograafia

Asukoht

Bad Harzburg asub Harzi mäestiku põhjajalamil Harzi rahvuspargi servas. Itta jääb Alam-Saksi ja Saksi-Anhalti liidumaade vaheline piir, endine Saksamaa sisepiir. Väike Radau jõgi, Okeri lisajõgi, algab Harzi mägedest ja voolab läbi linna. Naabruses on Goslar läänes, Vienenburg põhjas, Braunlage lõunas ning Ilsenburg ja Osterwieck idas.

Linnaosad

• Bad Harzburg
• Bettingerode
• Bündheim
• Eckertal
• Göttingerode
• Harlingerode
• Schlewecke
• Westerode

Ajalugu

Keskaeg

Legendi järgi ehitas keiser Karl Suur umbes 780. aastal pärast piirkonna vallutamist Saksi sõdade käigus Burgbergi künkale linnale vaatava kabeli. See võis seista Saksi jumalale nimega Krodo, kelle kuju Karl Suur ümber lükkas, pühendatud pühas puistus.

Saksa kuningas Konrad I usutakse olevat loonud seal 916. aastal kanoonikute kolleegiumi, et tugevdada oma võimu Heinrich I Linnupüüdja Saksimaa hertsogkonnas. Kuningas Heinrich III viis selle 1039. aastal oma Kaiserpfalzi Goslaris. Ikka veel halbades suhetes saksidega, ehitas tema poeg ja järglane Heinrich IV aastatel 1065–1068 piirkonna kontrollimiseks Burgbergile tohutu Harzburgi lossi, kus ta oli 1073. aastal hertsog Otto von Northeim vägede poolt Suure Saksi mässu ajal ümber piiratud. Heinrich suutis lossist põgeneda, mida pärast Gerstungeni rahu ründajate poolt tõsiselt kahjustati. Keiser Friedrich I Barbarossa ehitas selle pärast oma rivaali, Saksi hertsogi Heinrich Lõvi alistamist 1180. aastal uuesti üles. Heinrichi poeg Otto IV, 1209. aastal Saksa-Rooma keisriks kroonitud, suri lossis 19. mail 1218.

Bad Harzburg umbes 1900. aasta paiku

Arheoloogilised leiud esimesest, hiljem mahajäetud asulast lossi all nimega Schulenrode pärinevad 10. sajandist. Teist paikkonda naabruses, nimega Hartesborch, on esmamainitud 1314. aasta dokumendis Ilsenburgi benediktlaste kloostri poolt. Tänapäevast linna, toona Neustadt ("uus linn"), on esmamainitud 1338. aastal.

Uusaeg

Alates 1488. aastast oli Harzburg koos ümbritsevate mõisatega Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkonna osa, kuigi vürsti residentsist Wolfenbüttelis vürstlike naaberpiiskopkondade Hildesheimi ja Halberstadti poolt ruumiliselt eraldatuna. Umbes 1569. aastal soodustas hertsog Julius soolase vee allika arendamist soola eraldamiseks. Allikat kutsuti Juliushall ja 1852. aastast on selle soolast vett kasutatud soolaveevannideks, samuti muudel meditsiinilistel eesmärkidel.

1892. aastal muutis linnarahvas linna nime Neustadtist Harzburgiks. See sai tiitli "Bad" ('spaa'), sai 1894. aastal linnaõiguse ja sai sellest ajast oluliseks kuurortiks ja turismiatraktsiooniks.

20. sajand

Valimistulemused olid Bad Harzburgi ringkonnas natsiparteile seni alla keskmise olnud. Heinrich Brüningi Saksa valitsuse vastase Ühinenud "rahvusliku opositsiooni" Harzburgi Rinne algatasid Alfred Hugenberg, rahvuslik-konservatiivne Saksa Rahvuslik Rahvapartei (DNVP), Natsipartei (NSDAP) juhtkond, paramilitaarne liit Stahlhelm ja surverühm Alldeutscher Verband ning see moodustati 11. oktoobril 1931. Nii Rahva- kui ka Natsipartei osalesid Braunschweigi Vaba Riigi valitsuses 1930. aastast, kus juhtiv natsipoliitik Dietrich Klagges oli septembrist 1931 siseminister.

Teise maailmasõja ajal rajati mitmesse hotelli sõjaväehaiglad. Linn alistus 11. aprillil 1945 võitluseta Ameerika Ühendriikide 83. Jalaväediviisile.

Pärast sõda kuulus Bad Harzburg koos Braunschweigi maadega okupeeritud Saksamaa Briti tsooni ja oli 1949. aastast Lääne-Saksamaa osa. Enne taasühinemist oli linna raudteejaam suure raudteeliini idapoolseim lõpp-peatus vahetult Saksamaa sisepiirist läänes.

Vaatamisväärsused

Canossasäule

• Harzburgi loss jäeti lõpuks maha 1650. aastal hertsog August Noorema käsul, nii on täna alles vaid selle varemed. Maaliline vaade lääneperimeetrile pakub panoraamvaadet Põhja-Saksa madalikule. Seda vaatekohta domineerib 1877. aastal püstitatud 19 m kõrge Canossa sammas (Canossasäule) mälestuseks nii keiser Heinrich IV Canossas käigule 1077. aastal kui ka kantsler Otto von Bismarcki kuulsale väljendusele tema Kulturkampf konfliktis katoliku kirikuga: "Me ei lähe Canosasse" ("Nach Canossa gehen wir nicht"). Burgbergi trosstee ühendab linna ja mäetippu 1929. aastast.
• Bündheimi loss (Bündheimer Schloss) oli Braunschweig-Lüneburgi hertsogkonna Amtmanni (kohtutäitur või foogt) asukoht. See püstitati 1685. aastal hertsog Rudolf Augusti valitsemise ajal 1573. aastal ehitatud endise mõisahoone kohale, mis Kolmekümneaastase sõja ajal purustati. Loss asendas Harzburgi kohaliku valitsuse peakorterina, see ehitati mahajäetud lossi kividest.
• Bündheimi lossi lähedal on Bad Harzburgi hobusekasvanduse tallid, ühed Euroopa vanimaid, rajatud 1413. aastal Braunschweig-Lüneburgi hertsogite poolt. Külgnev ringrada on iga-aastase Harzburgi Ratsutamisnädala (Harzburger Rennwoche) toimumispaik.
• Pumbamaja (Wandelhalle) on spaakuurordi ajalooline keskus. 1898. aastal endise soolaveekaevu kohale ehitatuna, kasutatakse hoonet täna kontserdi- ja loengupaigana. Badeparki teisel küljel seisab endine kümbla (Badehaus), kus täna on kasiino (Spielbank).
• Luterlikus kihelkonnakirikus (Lutherkirche) 1903. aastast on Braunschweigi õukonnakunstniku Adolf Quenseni maale ja Wilhelm Saueri orel.
• Bad Harzburgist idas seisab Saksamaa idaalade rist (Kreuz des deutschen Ostens), Ostlandkreuz, mälestuseks sakslaste väljasaatmisele Ida-Euroopast pärast Teist maailmasõda. Püstitatud 2000. aastal 555 m kõrgusele Uhlenklippeni künkale, asendab 18 m kõrgune rist varasemat risti 1950. aastast, mille hävitas torm.
• Sachsenbrunnen, Keskaegne allikas lähedases metsas ja joogiveeallikas Harzburgi lossile.

Puitraamiga maja tüüpilises 19. sajandi "jõhvsae stiilis"

Sõpruslinnad

• Wilhelmshaven, Saksamaa, 1988
• Port-Louis, Prantsusmaa, 1993
• Szklarska Poręba, Poola
• Ilsenburg, Saksamaa

Transport

Liidumaantee B 4 kulgeb läbi Bad Harzburgi, ühendades linna kiirteega A 395 Braunschweigi (põhjas) ning Nordhauseni ja Erfurdiga (lõunas). Ida-lääne suunas viib liidumaantee B 6 kiirteele A 14 Bernburgi ja Hannoverisse.

Raudteeteenust pakuvad Bad Harzburgi jaamas Deutsche Bahni rongid Regional-Express ja Regionalbahn, mis viivad Hannoveri, Braunschweigi, Holzmindenisse ja Hallesse.

Inimesed

Aukodanik

• 1895 Otto von Bismarck (1815–1898), Reichskanzler

Inimesed Bad Harzburgist

Carl Peters

• Conrad Willgerodt, keemik (1841–1930)
• Carl Peters (1856–1918), kolonisaator, elas Bad Harzburgis 1914. aastast kuni surmani
• Max Frey (1874–1944), maalikunstnik, elas Bad Harzburgis 1937. aastast kuni surmani
• Waldemar Koch, poliitik, (1880–1963)
• Manfred Schmidt (1913–1999), karikaturist
• Thomas Zacharias (1947–), kõrgushüppaja
• Frithjof Schmidt, poliitik, (1953–)
• Irina Kuhnt (1968–), hokimängija ja olümplane
• Stefan Meissner (1973–), jalgpallur
• Lars Fuchs (1982–), jalgpallur

Välislingid

• www.stadt-bad-harzburg.de
• Bad Harzburgi turismisait