Christian Krohg
Christian Krohg | |
---|---|
Christian Krohg (1903. aasta paiku) | |
Sünniaeg |
13. august 1852 Vestre Aker, Norra |
Surmaaeg |
16. oktoober 1952 Christiania, Norra |
Rahvus | norralane |
Christian Krohg (13. august 1852 – 16. oktoober 1925) oli Norra naturalistlik maalikunstnik, illustraator, kirjanik ja ajakirjanik.
Elu ja karjäär
[muuda | muuda lähteteksti]Krohgi isa oli jurist ja riigimees Georg Anton Krohg (1817–1873) ning tema vanaisa oli valitsusminister Christian Krohg (1777–1828). Krohg õppis aastatel 1869–1873 Oslo Ülikoolis (siis kandis Oslo nime Christiania) õigusteadust ning ta sai oma kunstihariduse Saksamaal Karlsruhes asunud Badeni kunstikoolis rahvuskaaslasest maalikunstniku Hans Gude käe all.[1] Aastatel 1881–1882 töötas ta Pariisis.
Realismi ideede poolt inspireerituna valis ta oma motiive peamiselt igapäevaelust – sageli selle tumedamatest või sotsiaalselt alamat sorti külgedest. Eriti tuntud on tema maalid prostituutidest. Prostitutsioon on ka tema 1886. aastal ilmunud romaani "Albertine" teema. Romaan põhjustas ilmudes skandaali ning see konfiskeeriti politsei poolt.
Krohgi jõuline ja otsekohene stiil tegi temast Norra kunstile iseloomuliku romantismist naturalismile üle mineku perioodi ühe juhtfiguuri. Tänu oma perioodilisele Skagenis viibimisele (kuhu ta sattus esimest korda aastal 1879), oli tal suur mõju Anna ja Michael Ancherile ja ta toetas ka Edvard Munchi tema loometee algperioodil.
Krohg oli ka 1886. aastal loodud boheemliku ajakirja Impressionisten asutaja ja toimetaja. Seejärel sai temast ajakirjanik Oslo ajalehes Verdens Gang, kus ta töötas aastatel 1890–1910 ning kuhu ta kirjutas tähelepanuväärseid portreeintervjuusid. Hiljem sai temast Norra Kunstiakadeemia (Statens Kunstakademi) direktor ja professor (ta töötas seal 1909–1925).
-
Kunstnik Gerhard Munthe portree (1885)
-
Oda Krohg (Oda Krohgi portree, 1886)
-
Selvportrett med staffeli (autoportree molbertiga, 1912)
-
Selvportrett i kurvstol (autoportree tooliga, 1917)
Ta oli abielus kunstnik Oda Krohgiga ning nende poeg Per Lasson Krohg on tuntud oma seinamaalide poolest. Christian Krohgi väljapaistvaid töid leiab nii Oslos asuvast Riiklikust Kunsti-, Arhitektuuri- ja Disainimuuseumist kuni Skageni Muuseumist Taanis.
Sotsiaalset realismi kujutavad maalid
[muuda | muuda lähteteksti]-
Albertine i politilægens venteværelse ("Albertine politseiarsti ooteruumis", 1885–1887)
-
Sovende mor med barn ("Magav ema lapsega", 1883)
-
Håret flettes ("Juuste punumine", 1882)
-
Trett ("Väsinud", 1885)
-
Leiv Eriksson oppdager Amerika ("Leif Erikson avastab Ameerika", 1893)
-
Babord litt ("Pakpoord", 1879)
-
Silda Kommer ("Heeringas tuleb", dateerimata)
-
17 mai 1893 ("17. mai 1893")
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Thue, Oscar. "Christian Krohg" (Aschehoug, 1997)
- Thue, Oscar. "Christian Krohgs portretter" (Gyldendal, 1971)
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Christian Krohg |