Dithmarschen
| Dithmarscheni kreis | |
|---|---|
|
| |
| saksa Kreis Dithmarschen | |
| taani Ditmarsken | |
|
| |
|
| |
| Pindala: 1404,75 km² | |
| Elanikke: 133 000 (2012) | |
| Rahvastikutihedus: 94,7 in/km² | |
| Halduskeskus: Heide | |
 Asend Schleswig-Holsteini liidumaal |
Dithmarscheni kreis on haldusüksus (kreis) ja ajalooline piirkond Saksamaal Schleswig-Holsteini liidumaal. Asub Põhjamere kaldal. Piirneb põhjas Eideri, lõunas Elbe ja idas Kieli kanaliga.
Haldusjaotus
[muuda | muuda lähteteksti]Dithmarscheni kreis jaguneb 4 maakonnavabaks linnaks ja 8 maakonnaks (mis jagunevad 113 linnaks ja vallaks). Erinevalt teistest kreisidest nimetatakse maakondi ajaloolistel põhjustel "maakond-kihelkonnamaakogukondadeks" (saksa Amt Kirchspielslandgemeinde).
Maakonnavabad linnad
[muuda | muuda lähteteksti]Maakonnad
[muuda | muuda lähteteksti]- Albersdorfi maakond
- Burg-Sankt Michaelisdonni maakond
- Büsumi maakond
- Eideri maakond
- Heider Umandi maakond
- Marne-Nordsee maakond
- Meldorf-Landi maakond
- Wesselbureni maakond
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]
Keskajal oli Dithmarschen sõltumatu talupojariik, mis formaalselt kuulus Bremeni peapiiskopkonda, hiljem Saksa-Rooma riigi Schleswigi hertsogkonda. Keskus Meldorf.
Taani ja Norra kuningas (1523–1533) Frederik I ja Hans 1500. aastal korraldasid suurejoonelise rünnaku Dithmarscheni talupoegadevabariigi vastu Holsteinis, kuid Taani, Rootsi ja Norra ühisväed, mida toetasid veel saksa palgasõdurid, said Hemmingstedti lahingus täielikult lüüa ja Dithmarschen säilitas oma iseseisvuse veel pooleks sajandiks.
Dithmarschen liideti aastal 1559 Holsteini hertsogkonnaga, lõunaosast sai Taani kuninga ja Norra kuninga (1559–1588) Frederik II valdus, muud osad jaotati tema isa Christian III poolvenna Schleswig-Holstein-Gottorpi hertsogi Adolfi vahel.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]