Efemeriid
Efemeriidid on taevamehaanika seaduste põhjal arvutatud tabelid, mis sisaldavad taevakehade (peamiselt tähtede, komeetide, planeetide ja Päikesesüsteemi tehiskehade) asendeid mingite kindlate ajahetkede jada ulatuses. Efemeriide avaldatakse astronoomia aastaraamatuis ja kalendreis.[1]
Efemeriide kasutatakse astronoomias ja muudes eluvaldkondades, kus vajatakse infot taevakehade näivate asukohtade kohta taevasfääril või kasutatakse nende asukoha infot, näiteks merenduses navigatsioonis. Efemeriide kasutatakse ka astroloogias.
Taevakehade näivad asukohad taevas tuuakse efemeriidides ära reeglina mingite teatud Maa punktide jaoks, harvem Maa keskpunkti jaoks. Tavapäraste astronoomiliste nähtuste korral kasutatakse tüüpiliselt ajasammuks ühte ööpäeva, kuid kiiresti liikuvate taevakehade puhul võidakse kasutada ka tihedamat ajasammu.
Tihti avaldatakse efemeriide aastateks või pikemateks ajavahemikeks raamatutena. Paberile trükitud efemeriidide tähtsus on aja jooksul vähenenud, sest tänapäeval kasutatakse järjest enam elektroonilises vormis andmebaase või asukohtade arvutamiseks sobivaid arvutiprogramme. Trükitud kujul vajatakse efemeriide eeskätt navigatsiooni valdkonnas.
Eestis on efemeriide avaldatud alates 1924. aastast kuni tänapäevani Tartu Tähetorni kalendris. Ülemaailmselt on kõige levinumad efemeriidid näiteks nautilised ja astronoomilised almanahhid.
Astronoomilistes efemeriidides tuuakse taevakehade asukohad kas ekliptilistes koordinaatides (planeedid ja Päike) või ekvaatorilistes koordinaatides. Aega esitatakse kas maailmaajas või selgelt määratud vööndiajas. Tavaliselt lisatakse tabelite juurde koordinaatide või ajateisenduste arvutamiseks vajalik lisainfo.
Astroloogilistes efemeriidides esitatakse andmed lihtsama orienteerumise huvides mõnikord sodiaagimärkide kraadides, tavaliselt kasutatakse lihtsustatud ekvaatorilisi koordinaate. Ekliptilist laiust ei too ära mitte kõik astroloogilised efemeriidid.
Sarnaselt astronoomiliste almanahhidega leidub astroloogiliste efemeriidide trükistes tavaliselt andmeid ka astroloogidele huvi pakkuvate nähtuste kohta, näiteks päikese- ja kuuvarjutuste, näiva retrogradatsiooni, planeetide märkidesse sisenemise aja, täheaja ning kuusõlmede kohta.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ H. Eelsalu, 1996. Astronoomialeksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastus. 200 lk.