Empirism
 | See artikkel vajab toimetamist. |
Empirism on mõttesuund, mis vastandub ratsionalismile, pidades teadmise aluseks kogemusi ja eitades kogemuseelset teadmist (või kaasasündinud ideesid). Kogemuse tähtsustajad seadsid kahtluse alla metafüüsika ja deismi. Ratsionalismi ja empirismi vaidlus on klassikaline tunnetusteoreetiline probleem filosoofias.
Empiristlikud filosoofiad on positivism, pragmatism, operatsionalism ja fenomenalism.[viide?]
Empirismi eelkäija Francis Bacon (1561–1626) rõhutas induktsiooni olulisust kogemuses. Baconi järgi metafüüsilised ideed segavad teaduslikku tunnetust. Bacon eristas empiirikuid ja empiriste.
John Locke'i (1632–1704) järgi ei ole inimestel sünnipäraseid ideid; ta sünnib n-ö puhta lehena ja kõik, mis on mõistuses, on algselt pärit kogemusest.
Iirimaa filosoof George Berkeley (1685–1753) arendas Locke'i seisukohti edasi ning eitas kogemusvälist maailma.
David Hume (1711–1776) jäi skeptiliseks nii aine kui hinge olemasolu suhtes.