Etruskid

Etruskid oli muistne roomlaste-eelne rahvas, kelle õitseng Lääne- ja Kesk-Itaalias Etruurias algas 8. sajandil eKr.

Etruski tsivilisatsioon oli õitsval järjel Toscana küngastel paiknevates kindlustatud linnades. Tema rikkus põhines maaharimisel ning rikkalikel vase- ja raua maardlatel. Suur osa teadmistest etruskide kohta pärineb hauakambrite seinamaalingutelt ja hauapanustest. Samuti on etruski kultuuri vahendajateks olnud vanarooma ja -kreeka kunst ja kirjandus. Eriti suur mõju oli etruski kunstil vanarooma pastoraalsele kunstile ja kirjandusele, näiteks Vergiliuse ekloogidele.

Etruskide päritolu

Etruskide päritolu on teadmata. Ühe hüpoteesi kohaselt pärinevad nad Itaalia muistsetest, indoeurooplaste-eelsetest asukatest. Tuntuma, Herodotose teooria kohaselt arvatakse etruskid olevat Itaaliasse rännanud meritsi Väike-Aasiast Lüüdiast 10.–8. sajandil eKr. Tänapäeval arvatakse, et etruski rahvas on kujunenud kohalike Itaalia põllupidajatest põlisasukate ning Vahemere idaosast merd mööda tulnud kõrge kultuuriga sisserännanute segunemisel.

Etruski keel

Lähemalt artiklis Etruski keel

Etruskid kõnelesid etruski keelt, millest on säilinud üle 8000 lühikese raidkirja; vanimad neist pärinevad 7. sajandist eKr. Ainus pikem tekst on nn "Agrami muumia lõuendsidemed" (üle 1500 sõna). Kuigi on olemas piisavalt võrdlusmaterjali ja etruski kirja osatakse lugeda, on siiski kaheldav, kuipalju sellest dešifreerida suudetakse. Nimelt pidurdab tekstide sisuline piiratus (vaid hauakirjad) keele mõistmist. Ebaselged on ka etruski keele sugulussidemed teiste keeltega. Teada on, et etruskid lõid kreeka tähestiku eeskujul oma kirja.

Etruskide ajalugu

8.–7. sajandiks eKr olid etruskid asunud Tiberi ja Arno vahelisele alale Toscana metallirikkasse piirkonda.

6.–5. sajandil eKr olid etruskide linnriigid (Joonia linnade liidu eeskujul asutatud 12 linna liit) Itaalias valitsev jõud. Etruuriast laiendasid etruskid oma võimu Po madalikule ning lõuna poole Roomast edasi Latinumisse, Campaniasse ning Korsika ja Elba saarele.

Etruskidel puudus ühtne riik. Linnade liit oli rajatud peamiselt usulisele ühtekuuluvusele ja seega poliitiliselt nõrk. Siiski kuulus linnade liitudele ülemvõim Itaalias. Linnu valitsesid kuningad, hiljem sai suure võimu ka sõjaväelis-preesterlik aristokraatia (lukumoonid), kelle hulgast valiti ametnikke. Nende ametitunnusteks oli purpurpalistusega rüü (toga praetexta), elevandiluust iste (sella curulis) ja teenritest saatjaskond (lictores), kes kannavad vitsakimbu (fasces) sees kirvest, mis sümboliseerib võimu elu ja surma üle.

Umbes 540 eKr võitsid etruskid liidus Kartaagoga kreeklasi merelahingus Alalia juures. Pärast seda valitses etruskide laevastik mõnda aega kogu Vahemere loodeosa merekaubandust.

Etruskide langus sai alguse pärast 474. aastat eKr, kui Magna Graecia sürakuuslased Hieroni juhtimisel purustasid Kyme lähedal etruski laevastiku. Etruskide võimsust murdis latiinide tõus Latinumis ja samniitide tõus Campanias. Põhja-Itaalias surusid etruskidele peale gallialased, lõunast tungis peale tugevnev Rooma. Viimane Rooma etruski kuningas Tarquinus kukutati 509 eKr ja aastaks 283 eKr suutsid roomlased etruskid täielikult alistada. Etruskid sulandusid Rooma ühiskonda.

Etruski kunst

Etruskid olid oskuslikud insenerid ja linnakujundajad. Nad ehitasid korrapärase planeeringu ning võimsate müüride ja väravatega linnu, templeid, teid ning veesüsteeme. Kõige tuntumad on nende hauakambrid.

Kunstiteoste peamiseks materjaliks oli savi. Ent etruskid olid ka suurepärased metallitöötlejad; meisterlik oli pronksivalu, mille heaks näiteks on "Kapitooliumi emahunt" (nime saanud asukoha järgi Rooma Kapitooliumi muuseumis).

Etruski arhitektuur

Ainsad etruskide säilinud arhitektuurimälestised on nende nekropolid (umbes 6. sajand eKr), mis asuvad peamiselt Toscanas, Lazios ja Umbrias. Enamik muid ehitisi oli tõenäoliselt puidust ega ole säilinud. Etruskid said tänu tihedatele kaubandussidemetele eeskuju Kreeka arhitektuurist. Omakorda laenas etruskidelt Rooma arhitektuur.

Etruskide majandus ja igapäevaelu

Merekaubandus, millega kaasnes piraatlus, ulatus Kartaago ja Kreekani ning maismaakaubandus Kesk-Euroopas keltideni.

Etruskid tegelesid maaharimise, metallitöötluse, meresõidu ja kaubandusega ning armastasid muusikat ja mänge, sealhulgas hasartmänge. Tugevasti mõjutasid etruske kreeklased: etruskid võtsid üle kreeka tähestiku, kandsid himationi (mantlitaoline rõivaese), mis sarnanes kleidiga, ja austasid kreeklaste jumalaid. Neilt võtsid hulga kombeid üle roomlased, kes lõpuks viimistlesid kreekaliku kultuuri täiuslikuks.

Välislingid

Pärtel Haliste, Etruskide kultuur nüüdisaja teaduse valgustusel., Ajalooline Ajakiri nr 3/1939
The Etruscans: ingliskeelne veebileht
The Mysterious Etruscans: ingliskeelne veebileht
Philipp Ammon: Ruma Rasna – Die etruskischen Wurzeln Roms. http://www.academia.edu/28000848/Ruma_Rasna_Die_etruskischen_Wurzeln_Roms