Evar Saar
| Evar Saar | |
|---|---|
 Evar Saar (2008) | |
| Sündinud | 16. august 1969 |
| Haridus | BA, MA, PhD |
| Alma mater | Tartu Ülikool |
| Abikaasa | Mariko Faster[1] |
| Teadlaskarjäär | |
| Tegevusalad | keeleteadus, kohanimeteadus |
| Töökohad | Võru Instituut |
| Doktoritöö | "Võrumaa kohanimede analüüs enamlevinud nimeosade põhjal ja traditsioonilise kogukonna nimesüsteem" (2008) |
| Doktoritöö juhendaja | Karl Pajusalu |
| Tunnustus | Valgetähe V klassi teenetemärk |
Evar Saar (võru keeles Saarõ Evar; sündinud 16. augustil 1969 Sõmerpalu vallas[2]) on võro keeleteadlane, luuletaja, ajakirjanik ja võru keele aktivist. Nimeteadlasena tegeleb ta peamiselt Vana-Võromaa kohanimede uurimisega.[3]
2014. aastal avaldas ta võrukeelse luulekogu "Kõnõla mõtsan mädänü puuga".[4] 2024. aastal ilmus ta teine luulekogu "Tsirgukiil. Luulõtuisi aastist 2014-2024".
Ta on olnud Võro Selts VKKF-i esimees.[5] Samuti kuulub ta võrukeelse Uma Lehe toimetuskolleegiumisse.[6]
Haridus
[muuda | muuda lähteteksti]1984. aastal lõpetas ta Osula 8. klassilise kooli,[2] misjärel õppis aastail 1984–1987 õppis Friedrich Reinhold Kreutzwaldi nimelises Võru 1. Keskkoolis.[7]
1987. aastal astus ta Tartu Riikliku Ülikooli ja lõpetas selle 1996. aastal bakalaureusekraadiga ajakirjanduse erialal. Järgnevalt õppis ta vahemikus 1997–2001 Tartus magistrantuuris eesti ja läänemeresoome keeleteadust (1997–2001), käsitledes oma kraaditöös Räpina ja Vastseliina kohanimesid. 2000. aastal asus ta eesti keele erialal doktoriõppesse ning kaitses 2008. aastal filosoofiadoktori kraadi tööga "Võrumaa kohanimede analüüs enamlevinud nimeosade põhjal ja traditsioonilise kogukonna nimesüsteem".[7]
Ta on üliõpilasseltsi Veljesto vilistlane.[8]
Töökäik
[muuda | muuda lähteteksti]Ta on alates 1995. aastast töötanud Võru Instituudis.[7] Võru keele olukorra parandamiseks on ta propageerinud Võrumaal kakskeelsete siltide ja kohanimede kasutamist.[9]
Saar on üks Eesti kohanimeraamatu autoreid ning alates 2005. aasta märtsist Kohanimenõukogu liige.[10][11]
Lisaks on ta mahepõllumees.[3]
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Ta on abielus keeleteadlase ja nimeuurija Mariko Fasteriga.[12]
Teosed
[muuda | muuda lähteteksti]- 2002 - "Võromaa kotussõnimmist" (koostaja koos Mariko Fasteriga. Võro Instituut.
- 2003 - "Nimekorralduse analüüs" (koostaja koos Eve Alenderi, Kariti Henno, Annika Hussari ja Peeter Pälliga). Eesti Keele Sihtasutus. ISBN 9789985790526
- 2009 - "Võrumaa kohanimed". Tartu Ülikooli Kirjastus. ISBN 9789949190430
- 2014 - "Kõnõla mõtsan mädänü puuga". Vahtsõ-Horma talu. ISBN 9789949338405
- 2024 - "Tsirgukiil. Luulõtuisi aastist 2014-2024." Vahtsõ-Horma talu. ISBN 978-9916-2730-9
Teadusartikleid
[muuda | muuda lähteteksti]- "Võru nime päritolust, Keel ja Kirjandus 7/2009
- "Veel kord mulkide rumalusest", Keel ja Kirjandus 11/2017 (koos Taavi Pae ja Kersti Lustiga)
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Helgi Leesment (19. september 2008). "Võrukestest teadlased külastasid Kanadat ning kõnelesid kohanimedest". Estonian World Review. Vaadatud 26. novembril 2020.
- ↑ 2,0 2,1 Heljo Saar (koostaja; 2012). Sõmmõrpalu vallakoolid ja Osula kool. Pühendatud kooli 250. aastapäevale. AS Võru Täht, lk 405. ISBN 9789949303298
- ↑ 3,0 3,1 Ave Mattheus (september 2015). "Võru liikumisest sündinud?". Looming. Vaadatud 6. septembril 2022.
- ↑ Tiia Allas (9. september 2014). Suhtõn kotussõ, maa ja keelega. Uma Leht (nr 18).
- ↑ "Võru Keele ja Kultuuri Fond". Võru Keele ja Kultuuri Fond. Vaadatud 3. august 2023.
- ↑ "Toimõndus". Uma Leht (võru keeles). Vaadatud 3. august 2023.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ 7,0 7,1 7,2 Evar Saar Eesti Teadusinfosüsteemis
- ↑ "EYS Veljesto liikmed". EYS Veljesto. Vaadatud 30. septembril 2020.
- ↑ "Võru instituut tahab võrukeelseid teeviitasid". Eesti Päevaleht. 21. märts 2006. Vaadatud 3. august 2023.
- ↑ "Kohanimenõukogu liikmed". Eesti Keele Instituut. Vaadatud 1. august 2023.
- ↑ "Kohanimenõukogu nimetamine". Eesti Keele Instituut. Vaadatud 1. august 2023.
- ↑ Helgi Leesment (19. september 2008). "Võrukestest teadlased külastasid Kanadat ning kõnelesid kohanimedest". Estonian World Review. Vaadatud 4. märtsil 2022.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Evar Saar Eesti Teadusinfosüsteemis
- "Evar Saar: Loomuliku kakskeelsuseni", Delfi, 17. oktoober 2007
- Evar Saar (25. november 2022). "„Agenda parva“ tiêeb sinno ensas". Sirp.
- Liana Allas (1. oktoober 2022). "Kuidas ja millal tekkisid perekonnanimed? Kohanimed? Millised hüüdnimed olid metsavendadel?". Võrumaa Teataja