Filippo Inzaghi

See artikkel räägib jalgpallurist; eesnime kohta vaata artiklit Pippo (eesnimi)

---

Filippo Inzaghi (2011)
Kuld	2006	jalgpall
Hõbe	2000	jalgpall

Filippo Inzaghi (hüüdnimi Pippo; sündinud 9. augustil 1973 Itaalias Piacenzas) on Itaalia jalgpallikoondise endine ründaja.

Pärast jalgpallurikarjääri lõppu on ta tegutsenud treenerina. 2019. aastal sai ta Itaalia esiliiga klubi Benevento Calcio peatreeneriks. Hooajal 2019–20 võitis klubiga Itaalia esiliiga, misjärel tõusti kõrgliigasse. Enne seda on ta olnud AC Milani, Venezia ja Bologna peatreener.

Klubikarjäär

2007. aastal võitis Inzaghi koos Milaniga Meistrite Liiga. Veerandfinaalis alistas Milan Müncheni Bayerni 4:2 (2:2 + 2:0, võit võõrsil), poolfinaalis Manchesteri Unitedi 5:3 (2:3 + 3:0, kumbki võitis kodus) ja Ateena olümpiastaadionil peetud finaalis FC Liverpooli 2:1. Inzaghi lõi finaalis Milani mõlemad väravad.

Inzaghi on esimene mängija, kes suutis värava lüüa kõigis kuues itaallaste jaoks suurimas jalgpallisarjas (Meistrite Liiga, UEFA karikas, Serie A, Itaalia karikavõistlused jalgpallis, jalgpalliklubide maailmameistrivõistlused ja UEFA Superkarikas).

Koondisekarjäär

Itaalia koondises on Inzaghi löönud 57 mängus 25 väravat. Debüüt toimus 8. juunil 1997 Brasiilia vastu. Esimesed kaks väravat Itaalia koondises lõi ta sõprusmängus Hispaania jalgpallikoondisega 18. oktoobril 1998. Seni viimased kaks väravat lõi ta 2008. aasta EM-valikturniiril Fääri saarte jalgpallikoondise vastu. Kolm väravat on ta löönud ühes kohtumises: 2004. aasta EM-valikturniiril Walesi jalgpallikoondise vastu Milanos 6. septembril 2003. Kõige rohkem, 4 väravat on ta löönud Walesi ja Rumeenia vastu, 3 väravat Leedu jalgpallikoondise vastu. Itaalia pole kaotanud ühtki mängu, kus Inzaghi on värava löönud.

Inzaghi kutsuti Itaalia 1998. aasta MM-koondisse. Avamängus Tšiili jalgpallikoondise vastu vahetati Inzaghi sisse 71. minutil seisul 1:2 ja mäng lõppes 2:2 viigiga. Kolmandas alagrupimängus Austria jalgpallikoondise vastu vahetati ta sisse 60. minutil seisul 1:0 ja mäng lõppes 2:1. Rohkem ta mängida ei saanud. Itaalia kaotas veerandfinaalis Prantsusmaa jalgpallikoondisele.

2000. aasta EM-il kuulus Inzaghi juba algkoosseisu. Avakohtumises Türgi jalgpallikoondisega teenis ta penalti ja realiseeris selle ka ise, tagades Itaaliale 2:1 võidu. Itaalia võitis alagrupi täiseduga, võitis ka veerandfinaalis Rumeenia jalgpallikoondise 2:0 (Inzaghi lõi 43. minutil teise värava) ja poolfinaalis Hollandi jalgpallikoondise pärast penaltiseeriat. Alles finaalis (Inzaghi ei mänginud) tuli Prantsusmaale alla vanduda.

2002. aasta MM-il pääses Inzaghi platsile alles teise mängu 79. minutil seisul 1:2 Horvaatia jalgpallikoondise vastu ja see jäigi mängu lõppseisuks. Kolmandat mängu Mehhiko jalgpallikoondise vastu alustas ta algrivistuses ja vahetati välja 55. minutil seisul 0:1. Mäng lõppes siiski 1:1 ning Itaalia pääses võidu, viigi ja kaotusega Mehhiko järel teisena edasi. Järgmises mängus (Inzaghi ei mänginud) tuli vastu võtta Lõuna-Korea jalgpallikoondiselt üllatuslik 1:2 kaotus lisaajal.

2004. aasta EM-i pidi Inzaghi vigastuse tõttu vahele jätma, kuigi ta oli valikturniiril olnud Itaalia resultatiivseim mängija.

2006. aasta MM-il pääses Inzaghi platsile alles viimases alagrupimängus Tšehhi jalgpallikoondise vastu 60. minutil seisul 1:0. Ta lõi värava lõppseisuks 2:0. Rohkem ta mängida ei saanud. Edaspidi alistas Itaalia Austraalia jalgpallikoondise 5. üleajaminutil löödud väravast 1:0, veerandfinaalis Ukraina jalgpallikoondise 3:0, poolfinaalis Saksamaa jalgpallikoondise lisaajal 2:0 ja finaalis Prantsusmaa jalgpallikoondise penaltiseerias ning tuli maailmameistriks.

Klubid

• 1995–1996 Parma FC, 15 mängu (2 väravat)
• 1996–1997 Atalanta Bergamo, 33 (24)
• 1997–2001 Juventus, 122 (58)
• 2001–2012 AC Milan, 202 (73)