Flavius Josephus
Flavius Josephus (37/38 – u 100; hbr: יוסף בן מתתיהו, Joseph Ben Matitjahu; ladina: Titus Flavius Josephus; kreeka: Ιώσηπος, Iosepos) oli juudi õpetlane ja ajaloolane, teoste "Juudi sõda" ja "Juudi muinsused" autor. Osales juutide Rooma-vastases ülestõusus ja sattus vangi. Keiser toetas teda kui Rooma-Juudi sõjast kirjutavat ajaloolast. Josephuse mõttemaailm oli tugevasti mõjutatud kreeka filosoofiast.
Josephus kirjeldas esseenide, saduseride ja variseride maailmavaadet. Josephuse järgi usuvad esseenid, et kõik on inimesele saatuse poolt ette määratud. Esseenide arvates inimkonna eesmärk (või saatus) oli teenida Jumalat. Saduserid, vastupidi esseenidele, eitasid inimese saatuse ettemääratust ning uskusid, et inimesel on vaba tahe valida hea ja kurja vahel. Inimese vabadus on seotud vastutusega. Saduseride arvates Jumal ei tee kurja, ega määra inimesele n-ö kurja (halba) saatust. Jumal on kooskõlas inimese vaba toimimisega. Variserid jaatasid mõlemaid eelmisi vastandeid, nii ettemääratust kui inimese valikuvabadust. See avaldus ka hilisemas rabiinlikus traditsioonis.[1]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Karin Kallas. Ettemääratus ja vabadus antiikjuutlikus mõttemaailmas. Kirik & Teoloogia 1. mai 2015.