Georg Henrik von Wright
| Georg Henrik von Wright | |
|---|---|
 | |
| Sünniaeg | 14. juuni 1916 |
| Surmaaeg | 16. juuni 2003 (87-aastaselt) |
| Alma mater | |
Georg Henrik von Wright [vrikt] (14. juuni 1916 Helsingi – 16. juuni 2003 Helsingi) oli Soome filosoof. Tema esivanemad olid pärit Šotimaalt ning tema esiisa pälvis 17. sajandil Eestis Rootsi kuningalt aadliseisuse.
Ta oli filosoofiaprofessor Helsingi Ülikoolis aastatel 1946–1961 ja Cambridge'i Ülikoolis aastatel 1948–1951 (Ludwig Wittgensteini ametijärglasena). Samuti õpetas ta 12 aastat Cornelli ülikoolis ja oli mitmel pool külalisõppejõud.
Ta on kirjutanud muu hulgas loogikast (eriti modaalloogikast), teadusfilosoofiast, vaimufilosoofiast ja eetikast.
Von Wright õppis Helsingi Ülikoolis. Õpingute ajal mõjutasid teda Viini ringi loogilised positivistid, Ludwig Wittgenstein, Jacob Burkhardt ja Oswald Spengler. Aastast 1938 jätkas ta õpinguid Cambridge'i Ülikoolis, kus temast sai Ludwig Wittgensteini õpilane, lähedane sõber, kolleeg, alaline korrespondent ja testamenditäitja. Ta kaitses doktoritöö "The Problem of Induction".
Ta tegeles palju deontilise loogikaga, lähendas analüütilist filosoofiat ja teadusfilosoofiat moraalifilosoofia ja sotsiaalfilosoofiaga ning uuris teadusliku ja kavatsusel põhineva seletuse erinevusi ning loodusteaduse ja sotsiaalteaduse erinevusi. Ta tegeles spetsiaalselt ka poliitika ja väärtusteooriaga.
Soomes oli ta avaliku elu tegelane, esines poliitilises debatis pessimistlike sõnavõttudega, oli skeptiline inimkonna progressi suhtes ning teaduse ja tehnika rolli suhtes poliitikas. Publitsistina kirjutas ta ka vene kirjandusest ja paljust muust.
Aastatel 1959 ja 1960 pidas ta kahe seeriana Giffordi loengud, millest kasvasid välja raamatud "Norm and Action" ja "The Varieties of Goodness".
Filosoofi 100. sünniaastapäevaks emiteeris Soome 2016. a oktoobris 2-eurose mälestusmündi. Mündi keskel on antiikne dooria sammas ja vasakul tammeoks. Vasakult paremale jookseb poolkaares kiri „GEORG HENRIK VON WRIGHT” ja paremal ülal on käibelelaskmise aasta 2016. Vasakul ülal paikneb käibelelaskva riigi tähis FI ja rahapaja tunnus. Emissiooni maht: 1 miljon münti.
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- Georg Henrik von Wright valiti 1960. aastal Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia välisliikmeks.
- 1993 Selma Lagerlöfi auhind
Publikatsioone
[muuda | muuda lähteteksti]- 1941 The Problem of Induction (doktoritöö)
- 1951 Deontic Logic. – Mind.
- 1963 The Varieties of Goodness
- Norm and Action
- 1971 Explanation and Understanding
- 1980 Freedom and Determination
Teoseid eesti keeles
[muuda | muuda lähteteksti]- "Minerva öökull", esseed, Vagabund 1996.
- "Filosoofia, loogika ja normid", koostanud ja järelsõna kirjutanud Jaan Kangilaski. Vagabund 2001.
- "Seletamine ja mõistmine. Põhjuslikkus ja determinism", tõlkinud ja järelsõna Tiiu Hallap, toimetanud Piret Kuusk. Tartu Ülikooli Kirjastus 2024.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- "Kahekõned: Jaan Kaplinski ja Georg Henrik von Wright", ERR arhiiv, 1991.