Haavlid
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Haavlid on väikese läbimõõduga ümmargused metallist lendkehad, mida kasutatakse haavlipüsside laengutes.
Tavaliselt on haavlid valmistatud antimonilisandiga pliist, vanasti kasutati haavlites lisandina ka arseeni. Antimon ja arseen on lisatud pliile haavli tugevuse suurendamiseks. Kvaliteethaavlid nikeldatakse pealispinna tugevdamiseks. Tänapäeval kasutatakse haavlite valmistamiseks järjest enam ka terast, vismutit või volframit.
Haavleid tugevdatakse selleks, et need lasu hetkel rauaõõnest väljudes vähem deformeeruks. Ümar haavel lendab paremini ja tagab ühtlasema haavlite külvi märgil. Samuti määrib tugevam haavel vähem püssi.
Kuna plii on mürgine, siis nõuavad keskkonnakaitsjad pliihaavlite keelustamist ja üleminekut terashaavlitele, sest linnud võivad neelata keskkonda sattunud pliihaavleid kivikeste pähe ja seetõttu mürgistusse surra.[1]
Haavlitega laskmine
[muuda | muuda lähteteksti]Jahil lastakse haavlitega väikeulukeid ja jahilinde. Haavli läbimõõt valitakse vastavalt sihtmärgiks valitud looma või linnu suurusele.
Sportlikus jahilaskmises kasutatakse haavleid lendavate märkide (taldrikute) laskmiseks: haavleid nr 9 kasutatakse kaarrajal laengukaaluga 24 g. Haavleid nr 7 kasutatakse laskmiseks kaevikrajal ja sportingus laengukaaluga 28 g.
Haavli maksimaalne lennu kaugus
[muuda | muuda lähteteksti]Normaalse, relvale ette nähtud püssirohulaengu ning lasu 20–30-kraadise tõusunurga korral on haavlitera lennukaugus üldjuhul võrdne haavlitera 100-kordse läbimõõduga meetrites.
Haavlite andmed
[muuda | muuda lähteteksti]| Haavli number mm |
Läbimõõt mm |
Ühe haavlitera keskmine kaal g |
Haavlite arv 30 g laengus |
|---|---|---|---|
| 11 | 1,50 | – | – |
| 10 | 1,75 | 0,031 | 971 |
| 9 | 2,00 | 0,048 | 621 |
| 8 | 2,25 | 0,065 | 460 |
| 7 | 2,50 | 0,093 | 321 |
| 6 | 2,75 | 0,123 | 246 |
| 5 | 3,00 | 0,160 | 188 |
| 4 | 3,25 | 0,200 | 150 |
| 3 | 3,50 | 0,253 | 118 |
| 2 | 3,75 | 0,312 | 96 |
| 1 | 4,00 | 0,375 | 80 |
| 0 või 1/0 | 4,25 | 0,423 | 71 |
| 2/0 | 4,50 | 0,540 | 56 |
| 3/0 | 4,75 | – | – |
| 4/0 | 5,00 | – | – |
| 5/0 | 5,25 | – | – |
| 6/0 | 5,50 | – | – |
Kartetšide andmed
[muuda | muuda lähteteksti]Üle 5,50 mm läbimõõduga haavleid nimetatakse kartetšiks ning tähistatakse Rooma numbritega, liikudes suuremalt väiksemale. Kõige suurem käsirelvadest tulistatav kartetš on I – 8,20 mm.
| Kartetši number mm |
Läbimõõt mm |
Ühe haavlitera keskmine kaal g |
Haavlite arv 30 g laengus |
|---|---|---|---|
| VI | 5,90 | – | – |
| V | 6,15 või 6,30 | – | – |
| IV | 6,88 või 7,40 | – | – |
| III | 7,80 | – | – |
| II | 8,00 | – | – |
| I | 8,20 | – | – |
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Vaidlused pliihaavlite üle pole lõppenud Uudistaja, 17/08/2016