Harilik päevalill

Harilik päevalill
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae
Hõimkond	Katteseemnetaimed Magnoliophyta
Klass	Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts	Astrilaadsed Asterales
Sugukond	Korvõielised Asteraceae
Perekond	Päevalill Helianthus
Liik	Harilik päevalill
Binaarne nimetus
Helianthus annuus

Päevalille tolmeldavad erinevad putukad, siin kimalane

Pärast õitsemist on seemned nähtavad.

Harilik päevalill (Helianthus annuus) on korvõieliste sugukonda päevalille perekonda kuuluv üheaastane rohttaim.

Hariliku päevalille looduslik levila on Põhja-Ameerika põhja- ja idaosa, kasvatatakse aga kõikjal maailmas. Tavaliselt kasvatatakse seda söödavate õliseemnete pärast. Lisaks toiduõli tootmisele kasutatakse seda ka loomasöödana (jahu- või silotaimena), linnutoiduna, mõnes tööstuslikus rakenduses ja dekoratiivtaimena koduaedades.

Kirjeldus

Taimel on sirge ja karvane vars. Sõltuvalt sordist võib taime kõrgus varieeruda 40 sentimeetrist kuni 4 meetrini. Lehed on laiad ja saagja leheservaga. Lehed paiknevad varre alaosas vastakuti, ülaosas vaheldumisi. Taimel on algselt üks peajuur, millest vananedes kasvavad suured külgjuured.

Õisikud paiknevad üksikult. Õisik on suur, tavaliselt 20 cm läbimõõduga, aga võib olla ka 50 cm ja enam. Päevalille korvõisik sisaldab tuhandeid kõrvuti paiknevaid mõlemasugulisi putkõisi, kus kasvavad seemned. Sõltuvalt liigist moodustub kas hallikasroheline või must seeme, mida ümbritsevad hallid või mustad koored, millest mõnel on mustad või valged triibud. Putkõisi ümbritsevad keelõied, mis on steriilsed. Keelõied on punakaspruunides, kollastes või purpursetes toonides. Taimepunga õied keeravad end päikese suunas, täiskasvanud taime õied on fikseerunud ühes, tavaliselt ida, suunas.

Taime kultiveeritakse nii üpris jahedas parasvöötmekliimas kui ka soojas lähistroopilises kliimas. Taimed saavad kasvada ka kuivas troopilises kliimas, aga niiske keskkond ei ole sobiv. Eelistab päikeselist kasvukohta ja viljakat mulda, kuid on võimeline kasvama ka liivases ja savises pinnases. Õitseb juulist oktoobrini. Seemned külvatakse alates maikuust. Eestis kasvatatakse üheaastase suvelille ja lõikelillena.

Kasutamine ravimtaimena

Hariliku päevalille eri osi on kasutatud traditsioonilises meditsiinis Aasias, Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Päevalilleseemneid kasutatakse kurgu- ja kopsuinfektsioonide, köha, läkaköha ja külmetushaiguste korral. Tinktuuri kasutatakse palaviku ja malaariapalaviku alandamiseks.

Õli kasutatakse farmaatsiatööstuses abiainena. Õlist tehakse õlilahuseid, linimente, kreeme, salve, õliekstrakte. Määrimiseks kuivale ja lõhenenud nahale, raskesti paranevatele haavadele, põletuste ja põletike korral kasutatakse puhast õli. Seespidisel kasutamisel lahtistab kõhtu ning leevendab ja ennetab ateroskleroosi. Seemneid tarbitakse samal otstarbel värskelt. Päevalilleõli saab kasutada ka enneaegselt sündinud laste kaitsmiseks mikroobide eest, määrides õli paar korda päevas lapse nahale.

Rahvameditsiinis tarvitatakse lehti peamiselt isu soodustava, seedimist korrastava ja palavikuvastase vahendina.

Õisikud sisaldavad pektiini, mis aitab siduda ja väljutada radionukleiide ja raskmetalle. Keelõisikuid kasutatakse rahvameditsiinis gripi, külmetushaiguste, ülemiste hingamisteede katarri, palaviku, halltõve, liigesereuma, radikuliidi ja närvivalu korral.

Droog

Droogiks on seemned, lehed ja õied. Päevalilleõli saadakse seemnetest külm- või kuumpressimisega. Meditsiinis kasutatav õli on nõrga iseloomuliku lõhna, meeldiva maitse ja helekollase kuni kollase värvusega. Päevalilleseemned sisaldavad suurtes kogustes E-vitamiini rikast õli ja väheküllastunud rasva, seega on õli inimesele väga kasulik. Õli aktiivseim komponent on alfatokoferool, mis on antioksüdant.

Mõned kasutusalad traditsioonilises meditsiinis

Traditsiooniline kasutusala	Taime osa	Riik/maailmajagu
Haavaravi	Vars	Cochiti (Uus Mehhiko)
Neerude ravi	Lehed	Ameerika
Palavik	Lehed	Venemaa
Kopsunakkused	Seemned	Euroopa
Bronhilaienemus	Õied ja lehed	India

Farmakoloogilised omadused

• Põletikuvastased omadused
• Astmavastased omadused
• Antioksüdantsed omadused
• Antigeensed omadused
• Antihüpoglükeemiline mõju
• Mikroobivastane toime

Keemiline koostis

Harilik päevalill sisaldab bioloogiliselt aktiivseid ühendeid, mis avaldavad inimesele füsioloogilist mõju. Neid fütokemikaale toodab taim kaitseks erinevate biootiliste ja abiootiliste tegurite vastu.

Harilikus päevalilles leiduvad fütokemikaalid

Ühendi nimi	Taime osa
Alkaloidid	Seemned
Süsivesikud	Seemned
Fenoolid	Õied
Allelokemikaalid	Lehed, varred, juured
Saponiinid	Seemned
Tanniinid	Seemned
Terpenoidid	Õhuga kokku puutuvad osad
Steroolid	Seemned
Flavonoidid	Seemned

Muud kasutusalad

Õli kasutatakse laialdaselt toidutööstuses ja tavakasutuses toiduõlina, kannatab kõrgeid küpsetustemperatuure ning sellest valmistatakse margariini. Päevalilleõli kasutatakse ka määrdeainena ja kosmeetikas. Õlitootmise jääke kasutatakse loomasöödana. Kuivatatud varsi kasutatakse väetiseks, tuha valmistamiseks ja kütteks.

Välislingid

• Harilik päevalill andmebaasis eElurikkus