Helle Karis
Helle Karis (1970–1988 Helle Murdmaa; 4. veebruar 1944 Vändra – 5. juuni 2021) oli eesti tele- ja filmirežissöör, stsenarist ja filmiprodutsent.[1]
Haridus
[muuda | muuda lähteteksti]Aastatel 1952–1957 õppis Helle Karis Tartus Ida Urbeli balletistuudios. Kui isa sai tööle Eesti Riiklikku Sümfooniaorkestrisse, kolis pere Tallinna. Helle Karis astus Tallinna 24. Keskkooli (kus õppis Leo Tõnissoni käe all), mille lõpetas 1962. aastal. Aastatel 1960–1962 õppis ta Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis Henno Arraku maalistuudios ja 1962–1964 Eesti Riikliku Nukuteatri õppestuudios. Aastatel 1965–1970 õppis telerežiid Leningradi Riiklikus Teatri-, Muusika- ja Kinematograafia Instituudis (LGITMiK). Instituudi lõputööna valmisid lavastuslikud muusikafilmid "Legend" ja "Orelimõtisklusi".[1]
Pärast keskkooli lõpetamist töötas Helle Karis Eesti Televisioonis telerežissööri abina ja pärast instituudi lõpetamist sealsamas telerežissöörina.[1]
Looming
[muuda | muuda lähteteksti]Helle Karis on mängufilmide režissöörina liikunud muinasjutu juurest mütoloogiasse ja sealt eksistentsiaalsete probleemide juurde. Muinasjutulis-mütoloogilise ainese toomist eesti mängufilmi on Vesta Reest ja Meelis Piller pidanud “epohhiloovaks”.[2] Helle Karist on nimetatud ka Eesti muinasjutufilmi emaks.[3]
Dokumentaalfilmide autorina on Helle Karis olnud isiksuse portreteerija. Ta on loonud filme tuntud ja tunnustatud intelligentidest, aga teda on huvitanud ka tavaarusaamadest erinevate vaadete ja alternatiivse hoiakuga inimesed, nende elutunnetus ja käitumine. Karise kui televisioonirežissööri puhul on esile tõstetud tema ideerikkust ning soovi tõsta televisiooni kirjandussaated "enneolematule kõrgusele".[4]
Filmid
[muuda | muuda lähteteksti]Mängufilmid
[muuda | muuda lähteteksti]- "Nukitsamees" (1981) – muusikaline lastefilm Oskar Lutsu samanimelise lastejutu järgi, värviline. Lavastaja Helle Karis, stsenaristid Helle Karis, Helgi Oidermaa, Olav Ehala, helilooja Olav Ehala, laulutekstide autor Juhan Viiding, operaator Ago Ruus. Filmistuudio Tallinnfilm. Kestus 75 minutit. IMDb id 0238895. Film on digitaalselt restaureeritud 2010.[5]
- "Karoliine hõbelõng" (1984) – muusikaline lastefilm, värviline. Lavastaja Helle Karis, produtsent Ronald Kolmann, stsenaristid Helle Karis, Vladislav Koržets, helilooja Olav Ehala, operaator Ago Ruus, kostüümide kujundaja Mare Raidma, toimetaja Enn Säde. Filmistuudio Tallinnfilm. Kestus 74 minutit. IMDb id 0194353
- "Metsluiged" (1987) – film-muinasjutt Hans Christian Anderseni samanimelise muinasjutu järgi, värviline. Lavastaja Helle Karis, stsenaristid Helle Karis, Savva Kuliš, Juhan Viiding, helilooja Oleg Karavaitšuk, kunstnik Ronald Kolmann, kostüümide kujundaja Mare Raidma, operaatorid: Ago Ruus, Rein Pruul, Toomas Massov. Filmistuudio Tallinnfilm, 86 minutit IMDb id 0296589. "Metsluikede" teine, lühendatud režissööriversioon: © Myth Film 2005. Kestus 60 minutit[6]
Dokumentaalfilmid
[muuda | muuda lähteteksti]- "Rein Sepp – teejuht mütoloogiasse". Videoportreefilm. Režissöör Helle Karis, filminud: Peter Murdmaa, Jaak Kilmi, Madis Mihkelsoo, juhendanud: Rein Lillmaa, Ago Ruus, Arvo Vilu, Rein Pruul, helikujundus: Merike Vainlo [kasutatud katkendeid R. Wagneri ooperitest], helitehniline korrektsioon: Rein Urm, montaaž: Marek Toompere. – Video Beta SP, 50 minutit, värviline. - © Oriest Studio, ETV 1996.
- “Päikest, Sass!” – portreefilm Vigala Sassist. Režii: Helle Karis, filmimine: Ago Ruus, Madis Mihkelsoo ja Peter Murdmaa, montaaž: Eero Karis ja Eero Tamre, helitöötlus: Roland Rand, toimetamine: Marko Piirsoo, muusika: Veljo Tormise ballaad “Raua needmine”. Video Betacam SP, 44 minutit, värviline. © Myth Film 2002.
- Filmitsükkel “Contra mortem” – portreefilmid Eesti arstidest. Režissöör ja produtsent Helle Karis-Murdmaa, operaatorid: Peter Murdmaa, Marko Piirsoo, monteerija ja muusikaline kujundaja Eero Karis, tegevprodutsent Maret Hirtentreu. © Myth Film 2002.
- “Dr. Andres Ellamaa”, 46 minutit
- “Dr. Maksim Lugovskoi”, 26 minutit
- “Dr. Ulvi Lettermo”, 26 minutit
- “Dr. Aadu Liivat”, 26 minutit
- “Dr. Ülo Zirel”, 26 minutit
- “Dr. Matti Tarum”, 26 minutit
- “Dr. Valdo Toome”, 26 minutit
- “Dr. Enn Jõeste”, 26 minutit
- “Dr. Jaan Tepp”, 26 minutit
- "Dirigendi kõla" – portreefilm Eesti dirigendist Eri Klasist. Stsenarist Helle Karis, režissöörid Helle Karis ja Peter Murdmaa, režissööri assistent Marko Piirsoo, operaator Peter Murdmaa, produtsent Helle Karis, fototöötleja Lauri Laasik, helirežissöör Tiina Andreas (Film Audio OÜ), helioperaator Roland Rand, konsultandid Enn Säde, Marko Piirsoo, Lauri Laasik, Eero Raun ja Pearu Tramberg. DVCam, 70 minutit, mustvalge ja värviline. © Myth Film 2008.
- "Pidu vihmas ja päikeses" – film räägib Eesti XXIV üldlaulupeo legendaarsetest koorijuhtidest, kes ühendasid looduse stiihia laulu võimuga ja korraldasid suurejoonelise vihmaparaadi. Režissöörid Helle Karis ja Peter Murdmaa, operaator Peter Murdmaa, helirežissöör Tiina Andreas (Film Audio), monteerija Helle Karis. Tootja Myth Film, 2009.
Liikmesus
[muuda | muuda lähteteksti]Helle Karis oli Eesti Audiovisuaalautorite Liidu,[7] Eesti Kinoliidu (1985) ja Eesti Filmi- ja Videostuudiote Liidu (1997) liige, Eesti Filminaiste Liidu (1995) ja Muinas-Põhja Kultuuri Fondi (1996) asutajaliige.[1]
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Tema isa oli tromboonimängija, orkestrijuht ja muusikapedagoog Tiit Karis.[1]
Ta oli aastatel 1970–1988 abielus arhitekt Allan Murdmaaga. Tema poeg Peter Murdmaa on filmirežissöör-operaator ning vennapoeg Eero Karis filmimonteerija ja muusikaline kujundaja.[1]
Helle Karis tegeles kiiruisutamisega spordiklubis Spartak (1958–1962) ja karatega Priit Keldri karateklubis (1989–1993).[1]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 Suri filmide "Nukitsamees" ja "Karoliina hõbelõng" režissöör Helle Karis. Kroonika, 6. juuni 2021.
- ↑ Vesta Reest, Meelis Piller. "Eesti kino kadunud põlvkond". (Otsi alapealkirja alt: Epohhiloovad muinasjutufilmid)[alaline kõdulink] Luup nr 21 (104), 18. oktoober 1999.
- ↑ Janar Ala. Trikkideta trikitav Nukitsamees Postimees, 16. mai 2010.
- ↑ Juhan Saar. Valus naer (Mälestused), Tallinn: Faatum, 2005, lk 230. ISBN 9985-856-55-4.
- ↑ Eesti filmiklassika: Nukitsamees eestifilm.epl.ee Vaadatud 10.05.2012.
- ↑ XI Eesti filmi päevad (Metsluiged) Vaadatud 09.05.2012.
- ↑ EAAL liikmed seisuga 1. jaanuar 2009 Vaadatud 09.05.2012.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti] |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Helle Karis |
- Jaakko Hallas. "Välk ja vikerkaar Hobuküla kohal" Teater. Muusika. Kino, 1997 nr 2.
- Erkki Bahovski. ""Nukitsamees" 15 ja Oskar Luts 110" Postimees, 11. jaanuar 1997.
- Vesta Reest, Meelis Piller. "Eesti kino kadunud põlvkond" (Otsi alapealkirja alt: Epohhiloovad muinasjutufilmid) Luup nr 21 (104), 18. oktoober 1999.
- Linnar Priimägi. "Doktor Ellamaa elutants". Teater. Muusika. Kino, 2002 nr 4.
- Peeter Mardna. ""Contra mortem" – portreefilmid, mida oodati" Sirp, 10. jaanuar 2003.
- Eeva Potter "Estoonlased Eesti Televisioonis" (Otsi tekstist sõnu: Helle Karise film) Teater. Muusika. Kino, 2006, nr 9. (Vaadatud 9.05.2012)
- Kaarel Kressa. "Helle Karis (64) — muinasjutumaalt" Eesti Päevaleht, 2. veebruar 2008.
- Anneli Remme. "Eri Klasi eluvalss" Teater. Muusika. Kino, 2008 nr 7, lk 102–104.
- Janar Ala. "Trikkideta trikitav Nukitsamees" (Intervjuu Helle Karisega. Otsi alapealkirja alt: Helle Karis: "Nukitsamehega" läks hästi) Postimees, 16. mai 2010.
- Kalle Kurg. "Sa oled alles, Helle". (Järelehüüe.) Sirp, 11. juuni 2021 (paberväljaanne lk. 27.)
- IMDb: Helle Karis
- "Pidu vihmas ja päikeses" ERR-i arhiivis
- Kino, kino: KINO, KINO. Juuni 2012. ERR, 2012 (Eri Klasi loominguline natuur on kajastatud dokumentaalfilmides "Dirigendi kõla" ja "Pidu vihmas ja päikeses". Kõnelevad Eri Klas, filmide autorid Peter Murdmaa ja Helle Karis-Murdmaa ja kultuuriministeeriumi filminõunik Edith Sepp. Intervjueerija Mirje Mändla)