Herefordi mappa mundi
See artikkel ootab keeletoimetamist. (Jaanuar 2018) |
Herefordi mappa mundi on keskaegne Euroopas valmistatud maailmakaart, mis on välja pandud Herefordi katedraalis Inglismaal. Kaart on orienteeritud itta, mitte põhja. Jeruusalemm on kaardi keskpunktis. Riikide piire ja ookeanide suurust on muudetud, eesmärgiga mahutada nad ringikujulisele kaardile.
Mappa mundi on nii ajalooline kui ka zooloogiline, antropoloogiline ja teoloogiline. Kaart esitleb 13. sajandi õpetlaste spirituaalset maailmanägemust loomisest viimse kohtupäevani.[1]
Terminit mappa mundi ei eksisteerinud klassikalises ladina keeles. Otsetõlkes tähendab see riidetükki maailmast. Esimesti korda võeti termin kasutusele 9. sajandi alguses. 12.-13. sajandil tähendas mappa mundi 'maailmakaarti' olenemata sellest, kas riidetükil või mitte. 13. sajandi lõpus hakkas termin võrdsustuma tänapäevase kaardi mõistega ning jõudis 14.-15. sajandil inglise keelde sõnana mappemounde, prantsuse keelde sõnana mappemonde ja itaalia keelde sõnana mappamondo.
Päritolu
[muuda | muuda lähteteksti]Autor
[muuda | muuda lähteteksti]Erinevalt enamikust keskaegsetest kaartidest on Herefordi mappa mundi puhul nimetatud ka selle autor. Prantsuskeelne märge pärgamendi all vasakus nurgas palub kõikidel kaardi lugejatel palvetada Holdinghami Richardi eest. Enamik kirjutatud teksti on kaardil ladina keeles, erandiks on mõningad prantsuskeelsed fraasid pärgamendi äärtel. Prantsuse keel oli 13. sajandi Inglise õukonna keel, sellega annab autor aimu sihtrühmast, mis ei koosnenud ainult õpetlastest ja skolaaridest.[2]
Holdingham on küla Lincolnshire'i krahvkonnas. Kaardil kujutab autor ennast elamas selle krahvkonna suurimas linnas, Lincolnis. Linna on märgitud kõige üksikasjalikuma pildiga Briti saartel ja erinevalt ühestki teisest, on kaardil kujutatud linna topograafilisi elemente: katedraal või loss künka otsas ja selleni viiv majadega tee Withami jõe äärest. Samas on kujutatud ka kaardi uut asukohta, Herefordi, mis on hiljem lisatud.[2]
N. Denholm-Young ja A. B. Emden väitsid 1957. aastal, et Herefordi mappa mundi ei saa olla ühe, vaid mitme mehe, kes võisid olla omavahel tihedalt seotud, elutöö. Üks neist Lincolni, teine Salisbury ja Herefordi kanoonik.[2]
Kuigi pärgamendil on kirjas “kavandatud ja täide viidud Holdinghami Richardi poolt” (lat fat e compasse), pole selge millisel viisil ta mappa mundi valmimisse panustas. Terve algne kaart on kirjutatud ning joonistatud ühe ja sama kunstniku, mitte õpetlase, käega. Kaardi vähesed vead on kõik tulenenud kirjutaja oskamatusest aru saada, mida ta kopeerib. Selle järgi pidi mappa mundi olema kavandatud ühe poolt ja kirja pandud teise inimese poolt ning pole selge, kumba rolli võis täita Holdinghami Richard.[3]
Dateering
[muuda | muuda lähteteksti]Kaarti vaadeldes saab aimu valmimise dateeringust. Suure tõenäosusega olid kaardil Walesi asulad Conwy ja Carnarvon, mis said märkimisväärseks siis, kui Edward I alustas seal kindluse rajamist, vastavalt 1277. ja 1283. aastal.[2]
Ülesehitus ja sisu
[muuda | muuda lähteteksti]Pärgament
[muuda | muuda lähteteksti]Mappa mundi on ajaga vananenud ja suur osa värvist on maha pudenenud. Praegusel kaardil domineerivad pruunid ja mustad värvid, kuid loomisel on pärgament valgemas toonis, tumepruunid mered olid ererohelised, jõed olid eresinised. Punane meri ja Pärsia laht on kujutatud punasega.[4]
Kaart on joonistatud ühele erakordselt suurele, ilmselt vasikanahast pärgamendi tükile.[4] Kaart on 158 cm pikk, 133 cm lai ja suurim keskaajast säilinud kaart. Mappa mundi'l on 420 linna, 15 piiblilugu, 33 looma ja taime, 32 inimest ja viis stseeni klassikalisest mütoloogiast.[5]
Kaardist allpool on pilt Rooma keisrist Augustusest, kes annab kolmele mehele üle dokumendi, mis annab neile käsu maailm kaardistada. Punasega on pärgamendi äärtel kirjutatud: Nichodoxus kaardistas ida, Policlitus lõuna ning Theodocus põhja ja lääne. Ebajärjekindlalt on kirjas ka, et kaardi lasi koostada Julius Caesar.[4]
Jõed ja piirjooned joonistati esimesena, seejärel tulid pildid ning siis illustreerivad tekstid. Väga raske on dateerida kaardi erinevate osade valmimise aega, kuldsega kirjutatud maailmajagude nimed ja MORS välisringil erinevad teistest ning on ilmselt hiljem kellegi teise lisatud. Lisaautori olemasolu annab selgituse mappa mundi kõige suurema vea kohta: AFFRICA on kirjutatud Euroopa kohale, EUROPA Aafrika kohale.[6]
Kaart
[muuda | muuda lähteteksti]Kuigi kaart näib meie silmis välja imelik, on Lääne-Euroopa kohad üksteisest enamjaolt õigel kaugusel, kuid vale proportsiooni ja kujuga. Maapind on ümbritsetud veega. Ida on tipus, paradiisiaed on müüriga ümbritsetud saar Aasia idarannikul, kus on kujutatud Aadam ja Eeva keelatud vilja söömas. Alumises osas on Gibraltari väin koos Cadizi linnas seisvate Heraklese sammastega.[4]
Ilmselt tänu Rooma keisririigi piiridele on Lääne- ja Kagu-Euroopa, Anatoolia, Palestiina ja Põhja-Aafrika teistest piirkondadest erinevad. Nendel aladel on kujutatud ainult linnasid, mis on koos pildi ja kirjaga. Tõsi, millegi muu jaoks ruumi ka ei olnud. Mujal piirkondades on kujutatud mõnda asulat ja loendamatul hulgal kirjutatud informatsiooni.[2]
Mõned kohad on kujutatud reaalsete mõõtudega, osa on seotud piiblilugudega. Kaardi äärealadel näeme paljusid huvitavaid linde, loomi ja taimi ning imelike kommetega inimesi erinevate kommete ja etnilise päritoluga.[2]
Asukohad
[muuda | muuda lähteteksti]Kaardi keskel on müüriga ümbritsetud Jeruusalemma linn, mille kohal on rist.
1 – Paradiis koos Eufrati ja Tigrise jõega[7]
2 – Gangese jõgi tänapäeva Indias ja Bangladeshis
3 – Taphana saar
4 – Induse ja Tigrise jõed Edela-Aasias Mesopotaamias
5 – Kaspia meri
6 – Babüloonia ja Eufrati jõgi tänapäeva Süüri, Iraagi ja Türgi aladel
7 – Pärsia laht
8 – Punane meri
9 – Noa laev oma randumispaigas, Armeenias[7]
10 – Surnumeri, Soodomi ja Gomorra linnad, Kinnereti järv, Jordaania ja Galilea
11, 12 – Niiluse jõgi Egiptuses
13 – Aasovi meri, Doni ja Dnepri jõed
14 – Konstantinoopol ja Doonau jõgi
15 – Egeuse meri
16 – Niiluse suudmeala ja Aleksandria tuletorn
17 – Norra Gansmir
18 – Kreeka linnad Korinthos ja Ateena ning Olümpose mäemassiiv
19 – Kreeta saar ja Minotauros
20 – Aadria meri ja Rooma
21 – Kolmnurkne Sitsiilia saar, Kartaago linn ja Küprose saar koos välja kirjutatud mõõtmetega (290 km pikk ja 193 km lai)
22 – Šotimaa, eraldi saarena
23 – Inglismaa ja Wales
24 – Iirimaa
25 – Baleaari saared
26 – Gibraltari väin[8]
Religioon
[muuda | muuda lähteteksti]Kujutatud maailma ümbritseb suur ring sõnaga "MORS" (eesti k surm), mis on keskaegne surmakujutis. See osutab ringi seesolijate surelikkusele. Pärgamendi tipus istub hinnanguid andev Jeesus Kristus ning temast allpool, taevaväravate taga, on tema ema, Maarja. Lisaks on pärgamendil tiibadega kurat, kes patused põrguvärava poole tirib ja trompetiga ingel, kes võtab Eedeni aeda ehk paradiisi vastu kõik vagad.[5]
Piibel
[muuda | muuda lähteteksti]Piiblil mõju Herefordi maailmakaardile pole nii suur, kui esmapilgul võib tunduda. Sündmusi ja evangeeliumi kirjeldavad tekstid on mappa mundil ruumipuuduse tõttu lühikesed. Palestiinat on kujutatud kaardi keskosas ja ebaproportsionaalselt suure pindalaga, kuid rohke vaba pärgamendiga. Lähis-Ida ja Vahemere-aladel on enamjaolt kujutatud jõgesid, mägesid, asulaid. Uue ja Vana Testamendi paigad on kaardile Palestiina lähedale märgitud, kuid sündmustikuta. Erandiks on pilt Petlemma linnast, millel on Jeesuse sünnitall. Lähis-Ida piirkonda domineerib linnamüüriga Jeruusalemm, teda ümbritsevad mäed ja ristilöömine, mis on ainukene kaardil kujutatud sündmus evangeeliumist.[7]
Religioossetest sündmustest on kaardil enim kujutatud teise Moosese raamatu sündmusi: Egiptuse vangipõlve, Punase mere ületamist ja Siinai mäel saadud seadused.[7]
Mappa mundi ajas
[muuda | muuda lähteteksti]Herefordi maailmakaardi järgi oleks vale jääda arusaamale, et 13. sajandi haritud inimesed uskusid lamedasse maailmasse, mille keskel on Jeruusalemm. Enamik kujutasid maailma kerana, mille põhja osa on meile teada ning asustatud . Maailma teine osa oli ookeani ja ekvaatori palavusega eraldatud lõuna. Herefordi mappa mundil kujutatud Aafrika lõunapoolsemad paigad määratleti siiski maailma põhja poolkerasse. Ei usutud, et Aafrika võib ulatuda ekvaatorini või sellest veelgi kaugemale. Mõned keskaegsed kaardil kujutav neljandat maailmajagu, mis pidi asuma lõunapoolkeral, ookeani taga.[9]
Olenemata kaardi suurusest või kujust on kõigil keskaegsetel kaartidel seos omavahel ja ka Herefordi mappa mundiga, üleüldises mõttes on kõigil sarnane kondikava. Kõik kuuluvad fragmenteeritud traditsiooni, mis pärineb ilmselt Rooma riigist. 5.–12. sajandi inimesed ei kaardistanud maailma märkimisväärselt. Geograafilise koordinaatide mõõdistus ja kalkuleerimine oli kaotanud oma koha ühiskonnas. Puudus vajalik infrastruktuur ning antiigist pärit kaardistamise möödud olid kaduma läinud. Suur osa keskaegseid kaarte on välimuselt ja õiguselt väga sarnased, sest nende aluseks olid samad roomlaste kaardid. Kujutades rannajooni, mägesid, jõgesid, asulaid ja provintside piire olid aluseks võetud kaardid piisavalt täpsete paikade märgistusega.[10]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Meier, Peg. "Mappa Mundi: A Medieval Look at Time and Place". National geographic.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 Harvey, P.D.A (1996). Mappa mundi: The Hereford World Map. University of Toronto press. Lk 7.
- ↑ Harvey, P.D.A (1996). Mappa mundi: The Hereford World Map. University of Toronto press. Lk 10.
- ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 Harvey, P.D.A (1996). Mappa Mundi: The Hereford world map. University of Toronto press. Lk 1-3.
- ↑ 5,0 5,1 Edson, Evelyn (1997). Mapping Time and Space: How Medieval Mapmakers Viewed Their World. The British Library.
- ↑ Harvey, P.D.A (1996). Mappa mundi: The Hereford world map. University of Toronto press. Lk 10-11.
- ↑ 7,0 7,1 7,2 7,3 Harvey, P.D.A (1996). Mappa mundi: The Hereford world map. University of Toronto press. Lk 40-42.
- ↑ Harvey, P.D.A (1996). Mappa mundi: The Hereford world map. University on Toronto press. Lk 3-7.
- ↑ Harvey, P.D.A (1996). Mappa mundi: The Hereford world map. University of Toronto press. Lk 21.
- ↑ Harvey, P.D.A (1996). Mappa mundi: The Hereford world map. University of Toronto press. Lk 22.