Hiiu lossist – Siberisse
Hiiu lossist – Siberisse: ajalooline romaan legendaarseist Hiiu mereröövleist | |
---|---|
Autor | Mihkel Aitsam |
Kaane kujundaja | Mari Ainso (2. tr) |
Toimetaja | Liis Vaher (2. tr) |
Žanr | ajalooline romaan |
Kirjastaja |
Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus (1. tr) Ilmamaa (2. tr) |
Ilmumisaeg |
1937 (1. tr) 2009 (2. tr) |
Väljaande tüüp | pehmekaaneline (2. tr) |
Lehekülgi |
175 (1. tr) 231 (2. tr) |
ISBN | 9789985773192 |
"Hiiu lossist – Siberisse: ajalooline romaan legendaarseist Hiiu mereröövleist" on Mihkel Aitsami ajalooline romaan.
Romaan ilmus 1937. aastal kõigepealt ajalehe Päewaleht järjejutuna ning samal aastal omaette raamatuna. Raamatu uustrükk anti välja 2009. aastal.
Sisu
[muuda | muuda lähteteksti]Romaan räägib mereröövlina tuntuks saanud Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternbergist, tema elust ja tegevusest Hiiumaal, konfliktidest Jakob Pontus Stenbockiga ning viimase juhtimisel toimunud kohtuprotsessist Ungern-Sternbergi üle süüdistatuna laevakapten Carl Johan Malmi tapmises. Ungern-Sternberg mõisteti tapmises süüdi ja saadeti sundasumisele Tobolskisse.
Kõrvalliinina läbib romaani Suuremõisa mõisast põgenenud, ühel Rootsi laeval madrusena töö leidnud ning hiljem kapteniks tõusnud talupoja Leemeti ja talutüdruk Malle armastuslugu.
Põhisündmustikuga lõdvalt seotuna ilmestavad romaani fragmentaarselt nii kõrvalepõiked olustikukirjeldustesse kui ka vene tolliametniku korduvad ebaõnnestunud katsed salakaubavedajate vahelevõtmiseks.
Arvamusi
[muuda | muuda lähteteksti]2009. aasta uustrükile kirjutas saatesõna Helgi Põllo, kelle arvates raamatu rütm lonkab teemaliinide rohkuse tõttu. Lugedes kerkivat mitu korda esile küsimus, kelle lugu selles õigupoolest jutustatakse. Teisest küljest toob ta välja, et romaanis leiduvad ajalookäsitlused, näiteks Kõpu tuletorni teemal, on igati asjalikud. Siiski esinevad Põllo järgi teoses ka mitmed ebatäpsused kohaliku kõnepruugi ning koha- ja isikunimede osas.[1]
Ka Kai Aareleid on sarnaselt Põllole välja toonud, et teose puhul jääb kohati arusaamatuks, kelle lugu selles jutustatakse. Tema arvates on raamat "segu kodu-uurimuslikest märkmetest ja fiktsiooni sugemetega kroonikast".[2]
Teost arvustanud Jüri Kivimäe on nentinud, et "kauniskirjanduse asjatundjad kindlasti ei annaks Aitsami stiilile kõrget hinnet". Ta leiab, et teose ülesehitus on rabe ja selle "pildid vahelduvad kaleidoskoopilise kiirusega". Kirjanduslik stiil jääb Kivimäe järgi raamatus ajaloolise tõepärasuse varju.[3]
Ilmumisandmed
[muuda | muuda lähteteksti]- 1937: "Hiiu lossist – Siberisse". Päewaleht, 4. juuni 1937 – 20. juuli 1937.
- 1937: "Hiiu lossist – Siberisse: ajalooline romaan legendaarseist Hiiu mereröövleist". Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus, 1937.
- 2009: "Hiiu lossist – Siberisse: ajalooline romaan legendaarseist Hiiu mereröövleist". Tartu: Ilmamaa, 2009. ISBN 9789985773192 (2. tr), ISBN 9789985773543 (3. parand tr)
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Helgi Põllo. "Saatesõna". Hiiu lossist – Siberisse. Tartu: Ilmamaa, 2009, lk 213–231.
- ↑ Kai Aareleid. Üks jutt Hiiumaalt Varraku raamatublogi, 4. august 2009.
- ↑ Jüri Kivimäe. Ungru krahvi lood – unustatud põnevust Hiiumaa ajaloost Estonian World Review, 9. oktoober 2009.