Humanitaarabi

Humanitaarabi on kiireloomuline materiaalne abi (nt toiduained, vesi, ravimid, eluase jms) tsiviilelanikkonnale looduse või inimese poolt esile kutsutud õnnetuste, näiteks looduskatastroofide ja näljahäda korral või sõjaga kaasnevate kannatuste tagajärgede leevendamiseks või likvideerimiseks.

Humanitaarabi eesmärk on toetada ja täiendada sihtriigi valitsuse vastavaid meetmeid elanikkonna põhivajaduste täitmiseks. Humanitaarabi andmine tugineb mittediskrimineerimise, sõltumatuse ja inimlikkuse printsiipidele.

Humanitaarabi andmist koordineerivad enamasti sellised rahvusvahelised humanitaarorganisatsioonid nagu Rahvusvaheline Punase Risti Komitee (ICRC), ÜRO Humanitaarabiasjade Koordinatsiooni Büroo (OCHA) jms. Erinevad humanitaarabi andvad organisatsioonid on liitunud ka klastritesse, et suurendada humanitaarabi andmise efektiivsust läbi koordineeritud koostöö.

Euroopa Liit on üks maailma suurimatest humanitaarabi andjatest. 1992. aastal loodi Euroopa Komisjoni humanitaarabi amet (ECHO), mille eesmärk on anda abi loodusõnnetuste ja inimeste tekitatud katastroofide ohvritele.

Humanitaarabi ja arengukoostöö vahe seisneb antava abi kestuses ja iseloomus. Humanitaarabi antakse katastroofide tagajärgede leevendamiseks või likvideerimiseks; arengukoostöö on pikemaajaline toetus kogukonna arenguks.

Humanitaarabi Eestis

Eestis tegeleb humanitaarabi andmise koordineerimisega Välisministeerium. Näiteks 2014. aastal eraldas ministeerium humanitaarabiks 2,7 miljonit euro ning valdav osa sellest liikus läbi erinevate ÜRO organisatsioonide ja teiste rahvusvaheliste abiorganisatsioonide.^[1]