Internaatkool
Internaatkool on õppeasutus, milles õppivad õpilased elavad kooli juures asuvas internaadis ja õpivad õpetajate ja kasvatajate järelevalve all.[1]
Eestis
[muuda | muuda lähteteksti]Eesti NSV Ministrite Nõukogu võttis 23. novembril 1956.a. vastu määruse nr. 296 „Abinõudest internaatkoolide organiseerimiseks.“ Määrusega kinnitati ka internaatkoolide põhimäärus. Eesmärgiks seati organiseerida ENSV Haridusministeeriumi süsteemis aastatel 1956-1960 internaatkoolid kokku 2970 õpilasele. Internaatkoolidesse võeti esmajärjekorras vastu üksikemade, sõja- ja tööinvaliidide lapsi, orbusid. Samuti lapsi, kelle ülalpidamiseks perekonnas puuduvad vajalikud tingimused. Määrusega kavatseti rajada Eestis internaatkoolid: Rakvere internaatkool 330-kohaline 1956.a.; Narva internaatkool 330-kohaline 1956.a.; Tallinna I internaatkool Nõmmel 660-kohaline 1957.a.; Elva internaatkool 330-kohaine 1958.a.; Tartu internaatkool 660-kohaline 1960.a.; Võru internaatkool 330-kohaline 1960.a.; Pärnu internaatkool 330-kohaline 1960.a., hiljem asutati ka lisandusid Vaeküla, Orissaare, Otepää, Riisipere ja Vastseliina internaatkoolid[2] ja Kaagvere Internaatkool (1960–1963)
Internaatkooli liike:
- eriinternaatkool (nt. Tallinna I Eriinternaatkool, Tallinna II Eriinternaatkool), eriinternaatkoolid kasvuraskustega noortele (Kaagvere Eriinternaatkool, Puiatu Eriinternaatkool)
- sanatoorne internaatkool.[1] (nt. Keila-Joa Sanatoorne Internaatkool, Helme Sanatoorne Internaatkool)
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 https://www.eki.ee/dict/haridus/index.cgi?Q=internaatkool&F=M&C06=et (vaadatud 09.05.2019)
- ↑ Jaan Anveldi nimeline Tallinna I Internaatkool, 1957-1968, Tallinn 2015, lk 6