Io

See artikkel räägib vanakreeka mütoloogia tegelaskujust; Jupiteri kuu kohta vaata Io (Jupiter), muude tähenduste kohta Io (täpsustus).

---

Antonio da Correggio maal "Jupiter ja Io"

Io oli vanakreeka mütoloogia tegelane, Zeusi armuke, kes moondati lehmaks.

Io isa jõejumal Inachos oli Okeanose ja Tethyse poeg, Argose kuningas ja sealse maakonna Argolise kuningasoo esiisa.

Io oli noorpõlves Hera preestrinna.

Zeus pani tütarlast tähele ja soovis teda armukeseks. Ta saatis neiule unenägusid, milles rääkis oma armastusest ja soovist temaga vahekorda astuda. Endi varjamiseks mähkis ta maa nii paksu pilve, et pimedus mattis päevavalguse. Zeusi abikaasa Hera taipas otsekohe, et sel pidi olema põhjus, ja hakkas Zeusi kahtlustama, taevast ta teda ei leidnud, niisiis laskus ta maapinnale ja hajutas pilved. Zeus muutis Io valgeks mullikaks ja väitis, et näeb looma esimest korda elus. Hera soovis, et Zeus lehma talle kingiks, ja Zeusil polnud keeldumiseks põhjust, niisiis täitis ta naise palve.

Kunstnikud kujutasid Zeusi ja Io abielurikkumist, ehkki allikad ei ütle, et midagi sellist toimunud oleks. Vendade Stephanideste arvates polnud Iol mingit süüd. Oli ju Zeus kõikvõimas ja ükski surelik ei suutnud talle vastu seista. Peajumalana oli ta harjunud talitama omatahtsi, arvestamata kellegi teise, isegi mitte oma abikaasa arvamusega.

Zeus kingib Io Herale. David Teniersi maal (1638)

Et Io Zeusiga kokku ei saaks, pani Hera mullikat valvama sajasilmse hiigelkoletise Argose. Argosel oli sada silma, millest isegi magamise ajal pooled lahti jäid, seetõttu oli ta valvurina väga väärtuslik. Zeus ei suutnud välja mõelda, kuidas Argost tappa, niisiis palus ta seda teha oma pojal Hermesel, kes oli jumalatest nutikaim. Hermes laskus maa peale karjuspoisina, tegi Argosega sõbralikult juttu ja lõpuks hakkas talle vilepilli mängima. Ta heietas üksluiseid jutte ja mängis mitu unelaulu ning mõned Argose silmad vajusid kinni, aga ükski jutt ega laul ei mõjunud päriselt. Siis esitas Hermes lugulaulu Paanist, kes armus nümfi nimega Syrinx ja ajas teda taga, kuni nümf lõpuks pillirooks muudeti. Paan aga ütles: "Ikkagi pead sa mulle kuuluma!" ja tegi pilliroost süürinksi-nimelise vilepilli. Argose jaoks osutus see lugu uinutavaks, kõik ta silmad vajusid kinni. Hermes tappis Argose otsekohe. Hera võttis Argose silmad ja pani need oma lemmiklinnu paabulinnu sabasulgedele.

Hera saatis Io juurde veiseparmu, kes teda jälitas ja sundis vahetpidamata rändama. Parmu eest pääsemiseks hüppas ta merre ja ujus seal tükk aega, aga seegi ei aidanud. Tänapäeval nimetatakse seda merd tema järgi Joonia mereks. Edasi jooksis Io läbi Traakia ja ületas Bosporuse, mis samuti tema järgi nime sai – see tähendab veiste läbimineku kohta.

Seejärel kohtas Io Kaukasuse mägedes aheldatud Prometheust. Hoolimata oma kannatustest, lohutas Prometheus Iot, ennustades, et too peab minema Egiptusesse, kus Io saab inimkuju tagasi ja saab kõigi aegade suurima kangelase Heraklese esiemaks, kes lõpuks Prometheusegi vabastab.

Sel teekonnal jõudis Io isegi Etioopiasse Niiluse läteteni, pöördus seal põhja ja jõudis lõpuks Egiptusesse, kus kohtas Zeusi. Zeus tappis kohe parmu ja pani oma käe Io pea peale. Sellest puudutusest moondus Io tagasi inimeseks ja ühtlasi jäi lapseootele. Tal sündis poeg, kellele Io pani nimeks Epaphos, mis tähendab 'puudutus'. Epaphos oli esimene Egiptuse kuningas. Ülejäänud elu elas Io õnneliku ja austatuna.

Kreeklased samastasid Vana-Egiptuse püha lehma Apist Epaphosega.

Io ja Argos Pompei seinamaalil

Io kujutavas kunstis

Iot on kujutatud ühel Antonio da Correggio kuulsaimal maalit "Jupiter ja Io".

Lisaks Correggiole on Iot maalikunstis kujutanud Andrea Schiavone, Peter Paul Rubens ja Diego Velázquez. Iot on kujutatud ka Pompei seinamaalidel.