Islami Koostöö Organisatsioon
Artikkel vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia vormistusreeglitele. |
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Artikli neutraalsus on vaidlustatud! |
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Islami Koostöö Organisatsioon (inglise keeles Organisation of Islamic Cooperation (OIC), araabia keeles منظمة التعاون الاسلامي, prantsuse keeles Organisation de la Coopération Islamique (OCI); algselt Islami Konverentsi Organisatsioon) on islamimaailma suurim valitsustevaheline organisatsioon, mille koosseisu kuulub 2012. aasta seisuga 57 suveräänset riiki. Viis riiki ja kaheksa organisatsiooni on vaatlejate staatuses. See teeb OIC-st ühe suurema ja olulisema rahvusvahelise valitsustevahelise organisatsiooni Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kõrval.
Organisatsioon kujutab endast islamimaailma kollektiivset häält, mis püüab tagada ja kaitsta moslemite maailma huve ning edendada ka rahvusvahelist rahu ja julgeolekut. Ta kujutab endast rahumeelset valitsustevahelist organisatsiooni, mis ühendab ühe religiooni ja sarnase kultuuriga suveräänseid riike.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Islami Konverentsi Organisatsiooni asutati 25. septembril 1969 Marokos Rabatis peetud esimesel Islami riikide tippkohtumisel, suuresti oli see vastukaaluks 21. augustil 1969 toimunud Al-Aqsa mošee rünnakule. Märtsis 1970 moodustas esimene välisministrite nõukogu istung peasekretariaadi ja pani talle ülesandeks tagada liikmesriikidevahelist koostööd ja koordineerida nende tegevust. 1972. aastal toimunud kolmandal kokkusaamisel kinnitati ka organisatsiooni põhikiri ja eesmärgid, mille esialgseteks põhipunktideks oli islamimaailma koostöö suurendamine: poliitika, majanduse, kultuuri, teaduse ja sotsiaalvaldkondades.
Kui peasekretariaat alustas tööd sisuliselt ainult kohtumiste korraldajana ja koostöö koordineerijana, siis 1981. aasta Meka deklaratsioon suurendas tema ülesandeid. Prioriteediks kujunes eelkõige majanduslik koostöö. Praegu kehtiv põhikiri ja arengusuunad on vastu võetud 2008. aastal. 2011. aasta juunis muutis organisatsioon oma nime Islami Koostöö Organisatsiooniks.
Liikmeskond
[muuda | muuda lähteteksti]Rohkem kui 40 aastaga pärast asutamist kasvas organisatsiooni liikmeskond 25 asutajaliikmest 57 liikmeni, kes on islami usku ja järgivad riiki neljalt mandrilt, mille elanikkond ulatub ligikaudu 1,5 miljardini (umbes 1/5 kogu maailma rahvastikust), mis teeb temast suure kogukonna ja tugeva jõu.
Täieõiguslikud liikmed
[muuda | muuda lähteteksti]Sisseastumise aasta | Uued liikmesriigid | Liikmesriikide arv |
---|---|---|
1969 | Afganistan, Alžeeria, Tšaad, Egiptus, Guinea, Indoneesia, Iraan, Jordaania, Kuveit, Liibanon, Liibüa, Malaisia, Mali, Mauritaania, Maroko, Niger, Pakistan,Palestiina, Jeemen, Saudi Araabia, Senegal, Sudaan, Somaalia, Tuneesia, Türgi | 25 |
1970 | Bahrein, Omaan, Katar, Süüria, Araabia Ühendemiraadid | 30 |
1972 | Sierra Leone | 31 |
1974 | Bangladesh, Gabon, Gambia, Guinea-Bissau, Uganda | 36 |
1975 | Burkina Faso, Kamerun | 38 |
1976 | Iraak, Maldiivid, Komoorid, | 41 |
1978 | Djibouti | 42 |
1982 | Benin | 43 |
1984 | Brunei | 44 |
1986 | Nigeeria | 45 |
1991 | Aserbaidžaan | 46 |
1992 | Albaania, Kõrgõzstan, Tadžikistan, Turkmenistan | 50 |
1994 | Mosambiik | 51 |
1995 | Kasahstan, Usbekistan | 53 |
1996 | Suriname | 54 |
1997 | Togo | 55 |
1998 | Guyana | 56 |
2001 | Elevandiluurannik | 57 |
Vaatlejad
[muuda | muuda lähteteksti]Aasta | Riik | Rahvusvaheline organisatsioon | Moslemite kogukond/ühendus |
---|---|---|---|
1975 | Araabia Liiga | ||
1976 | ÜRO | ||
1977 | Mitteühinemisliikumine, Aafrika Liit | Moro Rahvuslik Vabastamise Rinne (Moro National Liberation Front) | |
1979 | Põhja-Küprose Türgi Vabariik | ||
1994 | Bosnia ja Hertsegoviina | ||
1995 | Majandusliku Koostöö Organisatsioon | ||
1997 | Kesk-Aafrika Vabariik | ||
1998 | Tai | ||
2005 | Venemaa |
Struktuur
[muuda | muuda lähteteksti]Islami tippkohtumine
[muuda | muuda lähteteksti]On kõrgeim organisatsiooni poliitikat kujundav organ, mis koosneb liikmesriikide valitsuse juhtidest või riigipeadest, kes saavad kokku iga kolme aasta tagant, et määratleda organisatsiooni visioone ja suunitlusi.
Välisministrite nõukogu
[muuda | muuda lähteteksti]Kohtuvad enamasti üks kord aastas riigipeade tippkohtumiste vahel. Kohtumisel arutletakse ja analüüsitakse riigipeade määratletud programmide teostamist ja hinnatakse nende edukust ja vajalikkust.
Peasekretariaat
[muuda | muuda lähteteksti]Peasekretariaat on organisatsiooni täidesaatev organ, kelle pädevuses on igapäevane organisatsiooni juhtimine ning eelnevate organite otsuste rakendamise kontrollimine. Peasekretariaati juhib peasekretär, kelle välisministrite nõukogu valib neljaks aastaks ning teda tagasi valida on võimalik ainult üks kord. Peasekretär vastutab välisministrite nõukogu ees ja esitab neile aruandeid on töö kohta. Tema tööülesanded on jaotatud osakondade vahel, mida juhivad abipeasekretärid.
Peasekretär | Riik | Ametiaeg |
---|---|---|
Tunku Abdul Rahman | Malaisia | 1971–1973 |
Hassan Al-Touhami | Egiptus | 1974–1975 |
Amadou Karim Gaye | Senegal | 1975–1979 |
Habib Chatty | Tuneesia | 1979–1984 |
Syed Sharifuddin Pirzada | Pakistan | 1985–1988 |
Hamid Algabid | Niger | 1989–1996 |
Azeddine Laraki | Maroko | 1997–2000 |
Abdeolouahed Belkeziz | Maroko | 2001–2004 |
Ekmeleddin Ihsanoglu | Türgi | 2005– |
Alalised komiteed
[muuda | muuda lähteteksti]Erivaldkondade tõhususe tõstmiseks, koostöö tugevdamiseks ja selle aktiivsuse tõstmiseks on loodud spetsialiseeritud alalised komisjonid, kes tegelevad kindlate valdkondadega. Enamik neist tegutseb ministrite tasandil, kuid on ka riigipeadest koosnevaid komisjone.
- ALQUDS komitee (komisjon): teostavad Islami Konverentsi Organisatsiooni või teiste selle asutusega seotud rahvusvaheliste organisatsioonide poolt vastu võetud resolutsioonide rakendamise järelevalvet; teevad koostööd ka teiste asutustega; teevad liikmesriikidele ettepanekuid, kuidas paremini resolutsioone ellu viia või rakendada; rakendavad kõiki Araabia-Iisraeli konflikti resolutsioone.
- Informatsiooni ja kultuurivaldkonna alaline komitee (COMIAC): peamised ülesanded on soodustada liikmesriikidevahelist informatsiooni vahetamist ja kommunikatsiooni; teostada selle valdkonda puudutava resolutsioone rakendamise järelevalvet; valmistada ette uusi programme ja ettepanekuid informatsiooni ja kultuurivaldkondade koostöö suurendamiseks ja nende arendamiseks.
- Majandus- ja kaubanduskoostöö alaline komitee (COMCEC): komitee tegeleb eelkõige majandus- ja kaubanduskoostöö valdkonda puudutavete resolutsioonide rakendamise jälgimisega; koostöö tõhustamise, tugevdamise ja suurendamisega ning töötab välja programme ja ettepanekuid, tõstmaks nendes valdkondades suutlikkust.
- Teaduse- ja tehnoloogiakoostöö komitee (COMSTECH): komitee jälgib nende valdkondi puudutavate resolutsioonide rakendamist; loob uusi meetmeid koostöö suurendamiseks; valmistab ette programme ja tuleviku visioone.
Allüksused
[muuda | muuda lähteteksti]Allpool nimetatud institutsioonid on loodud Islami Koostöö Organisatsiooni riigipeade resolutsioonide raames ja kooskõlastatud välisministrite konverentsiga. Liikmesriigid peavad olema automaatselt nende asutuste liikmed ja osalema nende tegevuses.
- Islami riikide statistilise majanduse ja sotsiaalvaldkonna uuringute ja koolituskeskus (SESRIC)
- Islami ajaloo, kunsti ja kultuuri uurimiskeskus (IRCICA)
- Islami Tehnoloogia Ülikool (IUT)
- Islami kaubanduse arengu keskus (ICDT)
- Rahvusvaheline islami "Fiqh" akadeemia (IIFA)
- Islami solidaarsusfond ja selle "Wagf" (ISF)
Spetsialiseeritud üksused
[muuda | muuda lähteteksti]Allpool nimetatud institutsioonid on loodud Islami Koostöö Organisatsiooni riigipeade resolutsioonide raames ja kooskõlastatud välisministrite konverentsiga. Osalemine nende üksuste töös on iga liikmesriigile vabatahtlik. Nende institutsioonide eelarved on sõltumatud peasekretariaadi omast.
- Islami Arengu Pank (IDB)
- Islami Hariduse, Teaduse ja Kultuuri organisatsioon (ISESCO)
- Islami Ringhäälingu Liit (IBU)
- Islami rahvusvaheline uudiste agentuur (IINA)
Muud üksused
[muuda | muuda lähteteksti]Osalemine nende institutsioonide töös on vabatahtlik. Nende eelarved ei sõltu peasekretariaadi eelarvest. Nad on loodud eelkõige Islami Konverentsi Organisatsiooni egiidi all.
- Islami Kaubandus-Tööstuskoda (ICCI)
- Islami maailma majanduslik foorum WIEF)
- Islami pealinnade ja linnade organisatsioon (OICC)
- Islami rahvusvaheline "noorkuu" komitee (ICIC)
- Araabia-Islami rahvusvaheliste koolide ülemaailmne föderatsioon (WFAIIS)
- Laevaomanike organisatsioon (OISA)
- Islami konverentsi noorte koostöö ja dialoogi foorum (ICYF-DC)
- Islami teadusakadeemia (IAS)
- Islami pankade ja finantsasutuste üldnõukogu (CIBAFI)
- Islami riikide meteoroloogia instituut (SMIIC)