Johan Laidoneri plats
| Johan Laidoneri plats | |
|---|---|
 Johan Laidoneri plats | |
| Asukoht | Viljandi linn |
| Koordinaadid | 58° 21′ 46″ N, 25° 35′ 59″ E |
 | |
Johan Laidoneri plats on park ja aadressikoht Viljandis. See on nimetatud Eesti sõjaväelase ja poliitiku, Viljandi aukodaniku Johan Laidoneri auks.
Plats koosneb ruudukujulisest pargist ja seda kolmest küljest ääristavatest sõiduteedest, mis on ühendatud järgmiste tänavatega: Lutsu, Linnu, Trepimägi, Lossi, Hiire, Kauba ja Munga. Sõiduteede kogupikkus on 249 m[1]. Pargi neljandat külge ääristab Lossi tänav. Kõrghaljastusega parki läbivad diagonaalis jalakäijate rajad ja selle keskel asub purskkaev August Vommi skulptuuriga "Poiss kalaga".[2]
Ehitised
[muuda | muuda lähteteksti]Märkimisväärsemad ehitised Johan Laidoneri platsi ääres:
- elamu aadressil Johan Laidoneri plats 1;
- riiklik ajaloomälestis, Viljandi üks vanimaid puitmajasid, Johan Laidoneri plats 3;
- endine Maakohtu hoone, Johan Laidoneri plats 5;
- Viljandi vana veetorn, Johan Laidoneri plats 5c;
- Park Hotell Viljandi, Johan Laidoneri plats 8;
- Viljandi muuseumihoone, Johan Laidoneri plats 10.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Keskajal asus väljakul turuplats ja see oli linna tähtsaim väljak. Turgu hakati platsil pidama arvatavalt 13. sajandi teisel poolel. Platsi idaservas, praeguse vana veetorni asukoha kõrval asus keskajal linnakirik koos seda ümbritseva surnuaiaga. Platsi lõunaküljel asusid raekoda, haigla ja Viljandi Kreiskooli koolimaja. Ülejäänud platsi ümbritseva hoonestuse moodustasid arvatavalt kahe- või kolmekorruselised kodanikumajad. 18. sajandi teisel poolel ehitati platsi äärde kaks uut kivimaja, kohtuhoone (hilisem koolimaja) ja apteek.[2]
1865. aastast kandis väljak nime Suurturg ja turgu peeti platsil kuni 1933. aastani. 19. sajandil toimusid turuplatsil ja selle ümbruses laadad (küünla-, vastla-, jüri-, jaani- ja mihklilaat), sajandi lõpus hakati laatasid heakorra huvides pidama järveäärsel heinamaal ja alates 1905. aastast enam Suurturul laatasid ei peetud. 20. sajandi alguses peeti turgu teisipäeviti ja reedeti, alates 1909. aastast ka neljapäeviti. 1920.–1930. aastatel oli plats kasutusel ka taksopeatusena.[2]
Pärast turupidamise lõpetamist 1933. aastal kujundati plats ümber pargiks ja 1934. aasta 12. veebruarist kannab see nime Kindral Laidoneri plats[2]. Nõukogude okupatsiooni ajal 1940. aastal[3] nimetati väljak Jaan Tombi mälestuseks J. Tombi platsiks[4]. 1941. aasta sügisel ennistati nimi kindral Laidoneri plats ja 1944. aasta sügisel taastati jälle nimi J. Tombi plats. 1989. aastal kinnitati nimeks taas kindral Laidoneri plats. Praeguse nimekuju sai väljak 24. augustil 2004 lähtuvalt kohanimeseadusest[5] ja Vabariigi Valitsuse määrusest „Pühendusnimede määramise kord“[6].[7]
Galerii
[muuda | muuda lähteteksti]-
Elamu Johan Laidoneri plats 1 -
Elamu Johan Laidoneri plats 3 -
Viljandi vana veetorn Johan Laidoneri plats 5c -
Hoone Johan Laidoneri plats 8 -
Viljandi muuseumihoone Johan Laidoneri plats 10
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Viljandi linna kohalike teede nimekiri" (PDF). Riigi Teataja. Viljandi Linnavolikogu. 5. märts 2018. Lisa Viljandi Linnavolikogu 22.02.2018 määrusele nr 12. Vaadatud 21.08.2018.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 Vislapuu, Ain-Andris (2007). Viljandi vanadel fotodel. Tänapäev. Lk 64, 66, 68, 70. ISBN 978-9985-62-590-3.
- ↑ Laidoneri plats – J. Tompi platsiks., Maa Hääl : maarahva ajaleht, nr. 84, 22 juuli 1940
- ↑ "Viljandi vanalinna tänavatevõrgu ajalooline kujunemine" (PDF). Riigi Teataja. Vaadatud 01.04.2017.
- ↑ "Kohanimeseadus". Riigi Teataja.
- ↑ "Pühendusnimede määramise kord". Riigi Teataja.
- ↑ Heiki Raudla. Viljandi tänavatest läbi aegade. Sakala kalender 2020, lk 90–112.