Location via proxy:   [ UP ]  
[Report a bug]   [Manage cookies]                
Mine sisu juurde

Kärsspealised

Allikas: Vikipeedia
Kärsspealised
Noor isane tuataara
Noor isane tuataara
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Keelikloomad Chordata
Klass Roomajad Reptilia
Selts Kärsspealised Sphenodontia

Kärsspealised (Rhynchocephalia ehk Sphenodontia) on roomajate klassi kuuluv selts.

See on üks neljast roomajate seltsist, milles on tänapäeval elavaid liike (teised on kilpkonnalised, soomuselised ja krokodillilised).

Kärsspealiste seltsi kuulub kõigest üks tänapäevane sugukond: tuataaralased (Sphenodontidae). Sellesse kuuluvad üks perekond ja kaks liiki, kes elavad Uus-Meremaal ja selle läheduses asuvatel tillukestel saartel:

Tänapäeva roomajatest on kärsspealistele kõige lähedasemad soomuselised (maod ja sisalikud), kellega nad ühendatakse soomussisalike alamklassi.

Kärsspealised on omapärane loomarühm selle poolest, et neil on pealael kolmas silm. Pea ülapoolel, silmadest veidi tagapool paikneb naha all kiirusilm. Selle elundi otstarve ei ole täielikult välja selgitatud. See on valgustundlik, kuid nägemiseks ei kõlba, vaid pigem tajub valgustatuse astet.

Evolutsioon

[muuda | muuda lähteteksti]
Brachyrhinodon taylori hilistriiasest

Esimesed kärsspealised on teada varatriiasest ligi 250 miljonit aastat tagasi. Mõned neist olid tuataarale eriti lähedased.

Kärsspealised põlvnevad soomussisalike kõige primitiivsemast rühmast eellohelistest, mis on tänapäevaks välja surnud. Nad erinevad eellohelistest sarvlõugade olemasolu poolest. Nende hambad on luude külge kasvanud, samal ajal kui eellohelistel kinnituvad need eraldi sompudesse. Selle tunnuse poolest on tänapäeva kärsspealised isegi eellohelistest primitiivsemad ja põlvnevad järelikult selle rühma mingitest seni leidmata vormidest. [1]

Tuataara on kärsspealiste tekkest saadik väga vähe muutunud. Tema ehitus sarnaneb üsnagi oma rohkem kui 200 miljonit aastat tagasi elanud eellaste omaga. Ka teiste soomuseliste esivanemad nägid sel ajal umbes samamoodi välja ja sellepärast on tuataara uurimine ülioluline tänapäeva roomajate põlvnemise seisukohast.

  1. "Loomade elu", 5. kd., lk. 112, 145