Helirida

See artikkel on muusikateooria kategooriast.

Muusikaline heli

Helirida

Intervallid

Helistik

Akordid

Noodikiri

Helirida (inglise keeles scale, saksa keeles Tonleiter) on muusikas helide helikõrguslik järjestus helisüsteemi piires.

Heliread võivad olla näiteks pentatoonilised, diatoonilised, kromaatilised, dodekafoonilised, mikrotoonaalsed.

Tuleb teha vahet helirea ja helilaadi mõistel.

Helirida ja helilaad

Eri keeltes ja eri autorite poolt on helirea tähenduses kasutatud sõnu moodus (i.k mode pr.k mode, it.k modo, ld.k modus – kooskõla, korrastus, ehitus, kuju), helilaad ehk laad (v.k лад. Vene muusikateoorias tähendab mõiste "laad" eelkõige helirea helide suhetevõrgustikku (Лад в музыке – система взаимоотношений звуков, vt ru:Лад (музыкальный строй)), heliastmik, heliskaala, heliredel, gamma, skaala, kõrgusastmik ("kõrgusastmiku ehitust väljendab astmikuvormel, mis esitleb naaberhelide kõrguskaugusi ehk intervalle toonides, pooltoonides või poolteisttoonides. Kõrgusastmiku alumist (esimest) heli nim. põhi- ehk esiheliks." )

Tuleb teha vahet helirea ja helilaadi mõistel, kuna helilaad kujutab enesest erinevat funktsiooni omavate helikõrgusastmete abstraktset süsteemi ning helirida on selle süsteemi konkreetne avaldumisvorm. Nii näiteks loomuliku mažoorse laadi (mille struktuur on [1,1,1/2,1,1,1,1/2] ning astmete funktsioonid on I – toonika, II – ülemine juhttoon, III – ülemine mediant, IV – subdominant, V – dominant, VI – alumine mediant, VII – alumine juhttoon) põhjal c-noodist üles ehitatud helireaks on Do-mažoor.

Helirida muusika ajaloos

Muusika ajalugu tunneb paljusid heliridu erinevates muusikatraditsioonides.

Helirida arhailises rahvamuusikas

Vanimad rahvaviisid koosnevad kahest, kolmest või neljast helist. Helirea kitsas ulatus on omane paljudele rahvaviisidele. Selliseid viise ei saa alati kohandada hilisemate heliridadega, vaid nad moodustavad heliridade arengus omaette arhailise perioodi.

Helirida euroopalikus muusikas

Alates Vana-Kreekast kasutatakse euroopalikus muusikas diatoonilisi heliridu (vastavad klahvpillide klaviatuuri valgete klahvidega (oktavis on seitse astet)).

Keskaegse heliridade teooria aluseks on Boëthiuse viies raamatus "De institutione musica" kirjeldatud Vana-Kreeka heliridade süsteem ja Ptolemaiose transpositsiooniskaalad.

Tervetoonhelirida, naaberhelide intervallidega 1 (üks) tervetoon, on olnud sporaadiliselt kasutusel heliteoste sees. Tervetoonilise helirea oktav koosneb kahest tritoonist, mida keskajal on peetud saatana intervalliks. Paljud heliloojad on tervetoonilist helirida kasutanud ooperites jm viitamaks deemonlikele jõududele vms.

Helirida euroopavälistes kultuurides

India muusikas on heliridade üldnimetus sanskriti keeles raga; hiina jpt rahvaste muusikas kasutatakse pentatoonilist helirida (koosneb viiest helist, mis on vastavuses näiteks klahvpillide klaviatuuri mustade klahvidega) jne.

Helirida nüüdismuusikas

20. sajandil võeti kasutusele kõigil võrdtempereeritud kromaatilise helirea helidel põhinev 12-heliline (dodekafooniline) helirida.

Heliridade liigitus

Helide arv helireas

Helirida võib olla:

• 1-heliline – monohord (kr. monos – üks, üksik, ainuke horde – keel)
• 2-heliline – duhord ehk bihord (kr. duo – kaks, mõlemad lad. bis – kaks korda)
• 3-heliline – trihord (kr. tria – kolm)
• 4-heliline – tetrahord (kr. tetras – neli)
• 5-heliline – pentahord (kr. pentas – viis)
• 6-heliline – heksahord (kr. heksas – kuus)
• 7-heliline – heptahord (kr. hepta – seitse)
• 8-heliline – oktohord (kr. okto – kaheksa)
• 9-heliline – enneahord e. novehord e. nonohord (kr. ennea, lad. novem – üheksa)
• 10-heliline – dekahord (kr. deka – kümme)
• 11-heliline – endekahord (kr. endeka – üksteist)
• 12-heliline – dodekahord (kr. dodeka – kaksteist)

Heliridasid võib liigitada ka:

• mittetäielik – näiteks 5-heliline pentahord ehk pentatoonika
• täielik – 7-heliline heptahord ehk heptatoonika
• täiendatud kordusheliga – 8-heliline oktohord ehk oktohord-heptatoonika. Koosneb 7-st diatoonilisest helist ja 1-st kordushelist.

Helidevahelised suhted helireas

Heliread järjestatakse kindla süsteemi järgi. Vastavalt helide omavahelistele suhtele helireas võivad heliread olla:

• diatoonilised, vt diatooniline helirida
• altereeritud, vt altereeritud helirida
• kromaatilised, vt kromaatiline helirida
• atonaalsed
• tonaalsed
• modaalsed

Duur ja moll

Loomulik mažoor ehk mažoorne helirida ehk duurhelirida vastab joonia helilaadile, loomulik minoor minoorne helirida ehk mollhelirida eoolia helilaadile.

Diatooniliste ja duur-moll-süsteemi heliridade astmed

Diatooniliste ja duur-moll-süsteemi heliridade helid paiknevad astmetel, mida tähistatakse järjekorranumbritega arvates põhihelist ehk I astmest (teatud kontekstis toonika).

Helirea astmete suhteid nimetatakse funktsioonideks.

Funktsionaalharmoonias liigitatakse heptatooniliste heliridade astmed helirea põhi- ja kõrvalastmeteks. Selle kohaselt on toonika kolmkõla kui ainsana püsiva kolmkõla priim, terts ja kvint s.o. I, III ja V aste helirea püsivad astmed. Ülejäänud II, IV, VI ja VII aste helirea kulgevad astmed.

Heliread

Loomulik mažoor (Joonia) Kuulaⓘ	Loomulik minoor (Eoolia) Kuulaⓘ	Harmooniline minoor Kuulaⓘ	Mustlasminoor Kuulaⓘ	Meloodiline minoor Kuulaⓘ
Dooria Kuulaⓘ	Früügia Kuulaⓘ	Lüüdia Kuulaⓘ	Miksolüüdia Kuulaⓘ	Lokria Kuulaⓘ
Kromaatiline Kuulaⓘ	Tervetooniline Kuulaⓘ	Mažoorne pentatoonika Kuulaⓘ	Minoorne pentatoonika Kuulaⓘ	Altereeritud Kuulaⓘ
Vähendatud helirida, 1. vorm Kuulaⓘ	Vähendatud helirida, 2. vorm Kuulaⓘ	Hispaania ja juutide helirida Kuulaⓘ	Araabia helirida (Araabia mažoor) Kuulaⓘ	Mi Sheberach helirida Kuulaⓘ

Skeemil on pooltoon üleminekul ühest reast teise.

Vaata ka

• Helilaad

Kirjandus

• Ross-Maimets 2004: Jaan Ross ja Kaire Maimets (toim.), "Mõeldes muusikast. Sissevaateid muusikateadusesse". Varrak, Tallinn. helirida: 15,19,24–31,88–95,183,184,347,348,355,453,457,463–465. ISBN 9985-3-0958-8

Välislingid

• http://www.ericweisstein.com/encyclopedias/music/topics/ScalesandModes.html