Muusikaline heli

See artikkel on
muusikateooria kategooriast.

Muusikaline heli ehk muusikaheli ehk toon, on heli, millel on lisaks muudele heli põhiomadustele helitugevusele, helikestusele, tämbrile ja toposele selgelt eristatav helikõrgus. Heli, millel selgelt eristatav helikõrgus puudub, nimetatakse müraks.

Tuleb teha vahet mõistete "muusikaline heli" ja "muusikas kasutatav heli" vahel, kuna muusikas kasutatakse kõiki võimalikke helisid.

Muusikalised helid koosnevad harmoonilistest võnkumistest. Muusikalised helid jagunevad

lihthelideks ehk lihttoonideks ehk puhastoonideks, mis koosnevad ainult ühest harmoonilisest võnkumisest

x = a sin ω t

liithelideks ehk liittoonideks, mis koosnevad paljudest erineva sageduse ja amplituudiga võnkumistest:

x₁ = a₁ sin ω₁t

x₂ = a₂ sin ω₂t

x₃ = a₃ sin ω₃t

Vaata ka

Kirjandus

Sundberg, Johan 1995: "Õpetus muusikahelidest", inglise keelest tõlkinud Liina Fjuk, Urve Lippus, Tauno Pajusaar, Rauno Remme ja Jaan Ross. Scripta Musicalia. ISBN 9985-9026-1-0

Välislingid